“Paberil nägi kõik välja puhas, kuigi see polnud nii.” Eesti ärimeeste tööjõufirma jätab maha probleemide rivi
Probleemid palkadega, valesti vormistatud lepingud, ebarahuldavad töötingimused, töötajate üleviimine ühest ettevõttest teise ja skeem, kus inimesed töötasid Leedus, aga olid registreeritud Poolas – selline on vaade seestpoolt Staffrenti ärile ja ettevõttega seotud inimestele.
Jaheda majandusolukorra ja pankrottide arvu tõusu pärast kasvas mullu töövaidluste arv viiendiku võrra. Tööinspektsioon lubab teha rohkem järelevalvet tööjõurendi firmades, sest need kasutavad töötajaid kurjasti ära.
Tööjõumakse jääb aastas laekumata rohkem kui 100 miljonit eurot, näitab maksu- ja tolliameti riskianalüüs. Kui seni on olnud fookuses ehitus-, tööstus- ja majutussektor, paistavad viimasel ajal võimudele patustajatena silma ka tööjõurendifirmad.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.