Tööjõurendi firmad kasutavad töötajaid järjest rohkem pahatahtlikult ära

Puitmajatootja Varola koondas ligi 20 aastat palgal olnud töötaja, kuid sai veel poolteist aastat hiljem ootamatu teate tema kutsehaigusest, mis viis vaidluseni kahes kohtuastmes.

Äripäevas mullu avalikustatud info peale, et suurtele ja tuntud Eesti firmadele koristusteenust pakkuva Krausbergi ukrainlastest töötajad tegid 12tunniseid puhkepäevadeta tööpäevi, algatas prokuratuur kriminaaluurimise inimkaubandust käsitleva paragrahvi alusel.

Ühel kolmapäevasel sügishommikul ärkas Andrei koos oma seitsme korterikaaslasega üles – tuli hakata end vaikselt tööle sättima. Äkki jõuab enne vahetuse algust veel poest läbi hüpata, mõtles Andrei. Saksamaal Baden-Württenbergis asuvas neljatoalises korteris toimetati oma tavapäraseid hommikurutiine, kui ühtäkki helises uksekell.

Kui üldiselt on kohalikud ettevõtjad ukrainlasi hästi vastu võtnud, on tööinspektsioon leidnud ka juhtumeid, kus Ukrainast saabunud töötajaid on ähvardatud ja jäetud palgata.

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.