Rakvere lõpetas värske hankelepingu, sest ettevõtja ei saanud tööga hakkama

Aastate eest loodud prügikorralduse meetmed pole siiani oodatud muutusi toonud. Nii jääb see ilmselt ka jäätmereformi jõustumise järel, kirjutab Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige Kristiina Dreimann Infopanga jäätmekäitluse kvartaliraportis.

Valitsuse väljakuulutatud jäätmereform tekitab praegustes suurtes prügivedajates ja -käitlejates nii toetavaid kui ka eitavaid reaktsioone, kuid ühes ollakse kindel: nii odav jäätmevedu ei tule, kui minister lubas.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) annab toetust liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks. Ettevõtted saavad toetust küsida ettevalmistavateks tegevusteks, jäätmete ringlussevõtuks ning jäätmearuandluse liidestamiseks riikliku infosüsteemiga. Alates 24. maist saavad toetust taotleda kõikide jäätmeliikide töötlejad.

Vana mööblit ja märkimisväärset osa puidust ehitusjäätmeid Eestis taaskasutada ei saa ning need tuleb Lätti vedada. Karm regulatsioon ja elektrijaamade pikaleveninud moderniseerimine on Eesti ilma jätnud tervest töötlemise allsektorist ja ka odavast toorainest.

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.