Kristiina Dreimann: jäätmereform toob kalli ja ebatõhusa mugavusteenuse

Jäätmekäitluse edetabeli esiotsast ei leia üllatuslikult teada-tuntud nimesid, vaid hoopis väiksemaid tegijad. Jäätmereformi suhtuvad kõik kriitliselt.

Valitsus andis eile pikalt tehtud jäätmereformile lõpuks heakskiidu. Reformiga muutub kohalike omavalitsuste vastutus ja need, kes prügi ei sorteeri, hakkavad rohkem maksma. Samuti on lootust kergendada paarikümne miljoni euro suurust pakenditasu.

Selle aasta algusest on Eestis kohustus koguda liigiti tekstiilijäätmeid, aga kohta, kuhu oma räbaldunud rõivaid saata, pole. Sillamäele küll plaanitakse tekstiilijäätmete keskust, kuid seegi valmib kõige varem pooleteise aasta pärast.

Selleks, et vähem olmejäätmeid jõuks prügimäele või põletusahju, hakatakse pakendeid koguma kodude juures, tõstetakse saastetasud mitmekordseks ning omavalitsused hakkavad korraldama hankeid uut moodi.

Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.