Kristiina Dreimann: jäätmereform toob kalli ja ebatõhusa mugavusteenuse
Aastate eest loodud prügikorralduse meetmed pole siiani oodatud muutusi toonud. Nii jääb see ilmselt ka jäätmereformi jõustumise järel, kirjutab Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige Kristiina Dreimann Infopanga jäätmekäitluse kvartaliraportis.
Jäätmekäitluse edetabeli esiotsast ei leia üllatuslikult teada-tuntud nimesid, vaid hoopis väiksemaid tegijad. Jäätmereformi suhtuvad kõik kriitliselt.
Valitsus andis eile pikalt tehtud jäätmereformile lõpuks heakskiidu. Reformiga muutub kohalike omavalitsuste vastutus ja need, kes prügi ei sorteeri, hakkavad rohkem maksma. Samuti on lootust kergendada paarikümne miljoni euro suurust pakenditasu.
Selle aasta algusest on Eestis kohustus koguda liigiti tekstiilijäätmeid, aga kohta, kuhu oma räbaldunud rõivaid saata, pole. Sillamäele küll plaanitakse tekstiilijäätmete keskust, kuid seegi valmib kõige varem pooleteise aasta pärast.
Selleks, et vähem olmejäätmeid jõuks prügimäele või põletusahju, hakatakse pakendeid koguma kodude juures, tõstetakse saastetasud mitmekordseks ning omavalitsused hakkavad korraldama hankeid uut moodi.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.