Taani tõstis pensioniea 70. aastani, ekspert selgitab selle kasulikkust
Kuna inimeste eluiga pikeneb, siis tekitaks pensioniea kohandamata jätmine riigi rahakotile märkimisväärse koorma ‒ see on väljakutse, millega peavad paljud riigid seisma silmitsi, toonitab majandusteadlane Jesper Rangvid.
Arutelud teise pensionisamba üle ei vaibu. Ja ilmselt mida lähemal on valimised, seda valjemad on avaldused ja erksamad välja käidud näited. Kuid praegune arutelu toimub viisil, mis ei võimalda kokkulepet, sest võrdleme ja arutame valesid asju, leiab Delovõje Vedomosti börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Alla 25aastased võtavad üha rohkem II pensionisamba raha välja ja kulutavad seda ostudele. Pensionieas vaesuse vältimine ei tohiks jääda isikliku distsipliini või juhuse hooleks, kirjutab Swedbank Investeerimisfondide juht Age Petter.
Koalitsioonikõneluste osapooltel on soov pensionisüsteemis midagi muuta, jutu all on nii teise samba kohustuslikuks muutmine, tööandja pension kui kinnisvara pension.
Riiklik pension või isiklik kogumispension – kumb on parem? Kui riigi demograafia oleks stabiilne või muutus kogu aeg ühesuunaline, oleks sellele küsimusele lihtne vastata, kirjutab Joel Kukemelk, raamatu “Pensionimiljonär” autor.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.