Väiksemas ettevõttes võib uue tarkvara juurutamine võtta kolm-neli kuud, suurettevõtetes ka paar aastat, rääkis Itera müügi- ja turundusjuht Marek Maido. Muudatuste juhtimine on erakordselt oluline, et vahetus õnnestuks.

- Fotol vasakult paremale: Grant Thornton Balticu partner ja kliendikogemuse juht Terje Liiv, Tallinna Vee finantskontroller Marjo Kallasmaa ja Itera müügi- ja turundusjuht Marek Maido.
- Foto: Andres Laanem
Näiteks kliendihalduse tarkvara (CRM) vahetades nähakse kurja vaeva, et panna müügimeeskond uues keskkonnas korralikult andmeid sisestama ja lahendust kasutama, rääkis Maido. Seega peaks korraliku sisekommunikatsiooniga alustama kohe esimesest päevast.
“Meil oli koroonakriisi ajal kaks markantset näidet, kus juhtkond tegelikult ei teavitanud väga suurest muudatusest, mis ettevõttes toimub,” meenutas Maido. “Juurutasime suurel hulgiettevõttel uut tarkvara ja laohaldust, mis enne käis käsitsi paberite peal ja muutus elektrooniliseks. See tähendas ka seda, et sa ei saa minna lattu ja võtta sealt laost mida iganes ja panna tagasi, kuhu sa tahad, vaid kõiki asju pidi süsteemis registreerima,” selgitas Maido.
Kuna ettevõte polnud aga töötajatele muudatust kommunikeerinud, olid kõik töötajad esimesel päeval rivis ja ütlesid, et me kas lähme kõik kollektiivselt haiguslehele või viskame selle lahenduse prügikasti, rääkis Maido.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“See oli meie jaoks ka esmakordne kogemus. Ettevõtte juhtkond helistas meile ja küsis, mida teha. Pidime üles ehitama kogu kommunikatsiooniprojekti, kuidas inimesi veenda lahendusega edasi minema.” Õnneks oli selles ettevõttes lool õnnelik lõpp, aga juhtum on ehe näide sellest, kuidas kommunikatsiooniga võib alt minna, rääkis Maido.
Esiteks peab ettevõttes selgeks tegema, keda täpselt konkreetne tarkvara vahetus või uuendus puudutab, rääkis
Grant Thornton Balticu partner ja kliendikogemuse juht
Terje Liiv.
Börsil noteeritud kommunaalettevõtte
Tallinna Vesi finantskontroller
Marjo Kallasmaa rõhutas ka eelanalüüsi vajadust, mis aitaks eelarvet ja ajagraafikut ohjes hoida. Sellega on neil ka õppetund: “Me ei teinud eelanalüüsi ning see maksis kätte,” rääkis Kallasmaa börsiettevõtte eelmisest tarkvarauuendusest.
Tihtilugu vastavad kliendid Maido sõnul eelanalüüsi hinnapakkumise peale, et “oi-oi-oi, kui kallis”. “Aga ongi kallis, kui ma ei oska vastata, mis on eesmärk, millist äririski või äristrateegilist eesmärki lahenduse juurutamisega tahetakse saavutada,” rääkis Itera esindaja.
Korralik analüüsidokument tagab projekti edu, sest projekti alguses tehtud viga võimendub eksponentsiaalselt, mida kaugemale jääb vea märkamine. “Analüüsi ajal vea parandamine on väga lihtne, aga kui oleme suurema osa teest ära jooksnud ja siis selgub, et üks oluline asi on puudu, siis see võib minna väga kalliks ja reeglina maksab selle kinni just tellija,” hoiatas ta.
Iga ettevõtte on IT-ettevõte
Kaks väga head näidet, mis illustreerivad tarkvaralahenduste olulisust meie igapäevaasjade toimimise juures, on New Yorgi lennujaam, mis jäi pimedaks pooleteiseks minutiks, ja Sky, mille abil Eesti pensioneid maksab.
“New Yorgi lennujaamas, mis on maailma ühe kõige tihedama liiklusega, oli umbes 30 aastat vana lahendus, mida polnud siiani uuendatud. Nad kasutavad arvuteid, millel on floppy disc’id,” rääkis Maido.
Hetkel kuum
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Siim Nellis: ma ei saa neid asju kommenteerida
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka Skyd pole enam kui 25 aastat uuendatud ja oleme Eesti riigina olukorras, kus me ilmselt ei suuda toimimist selliselt jätkata või vähemalt tagada süsteemi igapäevast toimimist, lisas Maido.
Tallinna Vee tarkvara oli ka tublisti üle 10 aasta uuendamata. Funktsioonid hakkasid aeglustuma ja ei olnud mõtet ehitada täiendavaid arendusi sinna peale, sest tarkvara enam ei ühildunud uute programmidega, rääkis Kallasmaa.
Paljud Eesti keskmised ja suuremad ettevõtted ja organisatsioonid said alguse 90ndatel või 2000ndate alguses. “15–20 aasta jooksul on see kasv olnud piisav selleks, et lapitekina ehitatud lahendused hakkavad kärisema või ei toeta üldse enam tänaseid protsesse ja vajadusi,” kinnitas ka Itera esindaja. “See on ka üks peamine põhjus, miks ettevõtted hakkavad laiemalt ringi vaatama.”
Kuula teema kohta pikemalt podcasti’ist:
Eelanalüüsita tarkvarauuendus võib ajada eelarve ja ajagraafiku uppi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Börsil noteeritud kommunaalettevõte Tallinna Vesi selgitab, kuidas eelanalüüsita tarkvarauuendus võib eelarve ja ajagraafiku uppi ajada. “Me ei teinud eelanalüüsi, sest olemasolevas versioonis töötas kõik väga hästi ja sama tahtsime ka uues. Me ei pidanud eelanalüüsi niivõrd oluliseks ning see maksis kätte,” rääkis börsifirma finantskontroller Marjo Kallasmaa.
Täna rohkem kui 2/3 mahus ekspordile suunatud Eesti tarkvaratööstus on silmitsi hinnasõjaga Ida-Euroopa tööta jäänud arendajate poolt. Kas teenuste eksport hakkab vähenema?
Sukeldume saates "Digitark äri" koos ekspertidega põnevasse tulevikutehnoloogiasse – kvantarvutid ja kvanttehnoloogia, millel on potentsiaal muuta ärimaailma.
Paljudel inseneriteaduskonna erialadel on inimesi puudu ja nende vajadus suureneb, ütles TalTechi inseneriteaduse dekaan Arvo Oorn Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.