Kodulaenu kaitse ei kehti igaühele: lepingus peituvad üllatused võivad töö kaotanud inimese abita jätta

Vaatamata sellele, et oled hoolitalt kindlustusmakseid teinud, võib pank kahju hüvitamisest keelduda, kui eksid mõne lepingus toodud erandi vastu.

„See ei ole investeering, ei ole heategevus, see on konkreetselt kalkuleeritud risk,“ selgitas Inpro Insurance Brokersi kindlustusmaakler Arina Mesropjan, kellel Äripäev palus seda tüüpi kindlustuse põhimõtteid selgitada. Tingimused, mida kindlustajad oma lepingutesse panevad, sõltuvad hetke majandusolukorrast, töötuse tasemest ja muudest sellistest teguritest, selgitas Mesropjan. Tema sõnul olid laenukindlustuse tingimused näiteks mõned aastad tagasi, enne COVIDit, hoopis teistsusgused.

Eesti pankade pakutav laenumaksekindlustus või laenukaitse katab olukordi, kus inimene jääb töötuks endast sõltumatul põhjusel, tööandja pankroti või oma terviseseisundi tõttu, selgitas Äripäevale LHV kindlustuse tooteosakonna juht Alver Kivirüüt. Samuti on kaetud ajutine või püsiv töövõimetus või surm.

Mõnikord nimetatakse sellist kindlustust töökaotuse kaitseks, kuid see nimetus tekitab segadust, kurtis Mesropjan. „Selle kindlustustüübi puhul on kliendi ootused alati suurem kui reaalsus. Kui ütled inimesele, et tegemist töökaotuse kaitsega, siis kujutab ta ette, et talle hakatakse mingit hüvitist maksma. Tegelikult see ei ole üldse nii,“ ütles ta, tuues välja, et tegemist on ikka laenu tagasimaksetega.

Sel nädalal levis sotsiaalmeedias postitus, kus Swedbank teatas oma laenukaitse lepinguga kliendile, et tal pole õigus hüvitisele, kuna ta oli iseenda tööandja. See tuli kliendile üllatusena.