Väikefirmad otsivad teed poekettidesse. “Kasumit sealt ei tule, aga mahtu ja tuntust küll”
Eesti jahutatud ja külmutatud toiduainete turul üritavad jala suuremalt ukse vahele saada väikeettevõtjad, kelle mahud ulatuvad sadadest kilogrammidest kümnete tonnideni kuus. Kolme firma kogemused suurtes poodides oma kauba müümisega on erinevad.
Harjumaal 30 aastat tegutsenud väike lihatööstus A-Vorst lõpetas tootmise, sest väiketootjal oli keeruline saada oma kaupa suurtesse poodidesse müügile. Sama muret jagavad teisedki väiketootjad.
Väiketootjad peavad end tõestama usaldusväärse tarnija ja tootjana, kuid lõpuks otsustavad tarbijad, kui kaua väikefirmade tooted poeriiulitel püsivad, selgitavad kaubandusketid.
Uuenduslikud taimsete valguallikatega toidud, mida me hädasti vajame, ei pääse pahatihti jaekaupluste riiulitele. Eestis on tipptasemel toiduteadurid ja jagub ka visionääridest tootjaid, ent osa poekettide suhtumine on ajale jalgu jäänud, kirjutab toiduettevõtte Nordtempeh asutaja ja tegevjuht Kaire Roosi.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.