“Meile pole seda vaja, kahe aasta pärast oleme surnud.” Renoveerimine kütab kirgi
Isegi kui küttearved kasvavad, näevad korteriühistute juhid kurja vaeva, et elanikud otsustaksid renoveerimise kasuks. “Ei, meile pole seda vaja, me oleme kahe aasta pärast surnud,” kõlas vastuseks plaanile kahte maja soojustada.
“Pettumus on tegelikult suur,“ ütles Raido Olev, Tartumaa tööstusfirma juht, kelle kodus ei olnud esmaspäeval endiselt elektrit. Ta pole rahul, et maksta tuleb võrguteenuse eest järjest rohkem, aga kui lund sajab, siis saab sellest kohe probleem.
Aprillis, kui KredEx jagas esimest korda kortermajade energiatõhususe tervikliku rekonstrueerimise toetust, ei laekunud Ida-Virumaalt ühtegi taotlust. Sealkandis ei olda valmis maju täielikult renoveerima – see on kallis ja sageli lihtsalt ebasoodne.
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.