SEB uuring: kolmandikul Eesti suurettevõtest on kliimakava
SEB uuringust selgub, et võrreldes Läti ja Leeduga on rohkematel Eesti suurettevõtetel loodud kliimakava. Aina enam ettevõtteid seda ka teevad. Esimene samm kliimakavas on süsiniku jalajälje mõõtmine.
Eesti ettevõtteid kannustab kliimakava looma lähedus Põhjamaade turuga, ütleb SEB korporatiivklientide jätkusuutlikkuse nõustamisjuht Jelena Torim.
Foto: Jake Farra
SEB Baltimaade finantsjuhtide uuringu põhjal on paljud suurettevõtted juba teinud esimesed sammud kliima üleminekuplaanide koostamisel, et valmistuda kestlikkusaruandluseks ja liikuda seeläbi kestliku majanduse suunas.
Eesti suurettevõtetest koostavad vähem kui pooled kestlikkusaruande, jäädes Euroopas mahu poolest viimaste sekka, näitab KPMG rahvusvaheline uuring. Eesti peamistes väliskaubandusriikides on see hulk kordades kõrgem.
Detsembris võttis Eesti lõpuks üle kestlikkusaruandluse direktiivi ehk CSRD. Nüüd on kestlikkusvandeaudiitori kutse omandanud pea sada vandeaudiitorit. Vaata, kes nad on ja mis audiitorfirmas töötavad.
Kestlikkusaruandluse esimene aasta on kohe käes. Audiitorid selgitavad detailselt, mida tahavad kestlikkusaruannetes näha ja milline peaks olema täpne ajajoon, et aruanne saaks auditeeritud.
Kui sa veel ei tea, millest koosneb sinu ettevõtte jalajälg, siis nüüd on paras aeg selgust saada. Praktiline ja personaalne koolitus aitab sul seda teha.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.