KPMG uuring: vähem kui pooled Eesti suurfirmadest koostavad kestlikkusaruande
Eesti suurettevõtetest koostavad vähem kui pooled kestlikkusaruande, jäädes Euroopas mahu poolest viimaste sekka, näitab KPMG rahvusvaheline uuring. Eesti peamistes väliskaubandusriikides on see hulk kordades kõrgem.
Äripäev tegi koos Sustinerega ära väiksemas mahus kahese olulisuse hindamise. Loe lähemalt, mis kahese olulisuse analüüs on, kuidas seda tegime ja meile oluliste mõjukohtadeni jõudsime.
Kestlikkusaruandluse esimene aasta on kohe käes. Audiitorid selgitavad detailselt, mida tahavad kestlikkusaruannetes näha ja milline peaks olema täpne ajajoon, et aruanne saaks auditeeritud.
Tallink Grupi juht Paavo Nõgene tõdes, et eelmine aasta oli raske. Kestlikkusaruandlusesse suhtub ta kriitiliselt. “Paratamatult tuleb öelda ka seda, et kui ettevõtted püüavad tublid olla ja hakkama saada, siis riik virutab jälle mõne uue bürokraatiamasinaga,” ütleb Nõgene.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.