Julgeolekumaks peidab endas kurikavalaid lõkse, millest on võimalik eemale hoida
Ettevõtete kasumist tüki naksava julgeolekumaksu detailides paistab palju ebavõrdsust ja ebaõiglust, lähemalt vaadates leidub ka olukordi, kus maksu peavad maksma need, kel reaalselt kasumit ei ole.
Ettevõtete kaheprotsendilise tulumaksuga hakatakse praeguse seisuga maksustama ka raamatupidamislikku kasumit ehk kasumit, mida ettevõttel tegelikult pole.
Meie eesmärk peab olema nõtke, karge, automaatne, kiire asjaajamisega, vähese bürokraatliku hõõrdeteguri ja väiksemate kuludega masinavärk riigis, sihtasutustes, aga ka omavalitsustes, ütles peaminister Kristen Michal (Reformierakond) riigikogus 2025. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisel.
Sel nädalal paika pandud laiapõhjalise julgeolekumaksu vastu ei kipu ettevõtjad suurt sõdima, sest lõviosa sellest langeb füüsiliste isikute tuludele, mitte nende kasumitele, räägiti saates “Äripäev eetris”.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.