Äripäev eetris: julgeolekumaksuga said ettevõtjad hea diili
Sel nädalal paika pandud laiapõhjalise julgeolekumaksu vastu ei kipu ettevõtjad suurt sõdima, sest lõviosa sellest langeb füüsiliste isikute tuludele, mitte nende kasumitele, räägiti saates “Äripäev eetris”.
Ettevõtete maksuga tüüritakse suunas, mis on teinud teravaks selliste firmade tähelepanu, kus varade maht on suur. Kui enamikule firmadest tähendaks see vaid 15 euro tasumist aastas, siis pingerivi ülemisele otsale mitmekümne miljoni euro maksmist.
Isiklikul tasandil ei jätnud viimaste aastate otsuste jada mulle muud valikut kui Reformierakonnast välja astuda, viimane piisk karikas oli kasumimaksuga lõppenud maksufestival, kirjutab Michelini tunnustusega Lahepere Villa perenaine Helen Vihtol.
Kuigi sotside juht ja siseminister Lauri Läänemets kinnitas, et ettevõtetele on otsustatud ainult 2% kasumimaks, mitte välja pakutud palgafondimaks, on rahandusminister Jürgen Ligi sõnul laual emb-kumb.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.