Eurooplased pöörasid tülli: aastatepikkune saamatus maksab igal pool kätte

Iga majandusanalüütik teab, et inimestele meeldivad ümmargused arvud. 2,0 protsenti inflatsiooni on veel hea — pane aga murdosa juurde ning keskpank peaks hakkama juba muretsema, olgugi et olukord on sisuliselt sama. Nõnda on ka tuhandepäevase Ukraina sõjaga, mis on tuleva aasta veebruariks tegelikult kestnud hoopis neli tuhat päeva.

Ehkki tähtpäev on suuresti suvaline, on sõda praegu tõepoolest murdepunktis. Seis idarindel on keeruline, USA jätkuv toetus on kahtluse all ning Euroopa suurjõud Saksamaa ei tea ise ka veel, mis suunas liigub. Üha rohkem arutleb Lääne avalikkus mingit sorti vaherahu üle, olgugi et ei Kreml ega Kiiev pole sellest praegu huvitatud.

Iga kolmas ukrainlane ütleb, et tahaks rahu. Pöördvõrdeliselt tähendab see, et ülejäänud kaks ei taha — vähemasti mitte neil tingimustel. Kas see hoiak on siiras või hoopis patriootlik enesetsensuur, on igaühe enda hinnata. Kuid seda saab öelda ka Volodõmõr Zelenskõi: rahu ihalejad nõuavad Ukrainalt praegu lihtsalt allaandmist.

Scholz murdis Putiniga eetrivaikuse. Saksa valitsusjuht Olaf Scholz helistas reedel Vladimir Putinile, et kutsuda teda rahu üle läbi rääkima. Liidukantsler, kes ei esinda pärast valitsuse lagunemist enam poliitiliselt sisuliselt kedagi teist kui iseennast, võttis Vene diktaatori üle kahe aasta liinile, et paluda rahuläbirääkimisi. Kaks päeva varem oli ta Saksa parlamendi ees taas rõhutanud, et ei luba anda ukrainlastele ballistilisi rakette.