Ohtliku maailma eest peitu: Euroopa ümber kerkivad müürid

Majandusteaduste Nobeli preemia pälvisid sel korral kolm meest: Daron Acemoğlu ja Simon Johnson Massachusettsi tehnoloogiainstituudist ning James Robinson Chicago ülikoolist. Briifing ei kavatse vaielda teemal, kas majandusnobel on “pärisnobel”, vaid rõhutada nende majandusteadlaste uurimistöö iva: riikidele-rahvastele annab rikkuse ja õitsengu institutsioonide tugevus.

Menukina kaante vahele saanud Acemoğlu ja Johnsoni teooria “Miks riigid läbi kukuvad” selgitab eduka ja rikka riigi valemit üsna lihtsalt: nii majandus- kui poliitsfääris on tarvis kaasavaid institutsioone, mis tekitavad ühiskonnaülest omanikutunnet ning lasevad esile tõusta talendil ja loovusel.

Ajal, mil institutsioonid on lääneriikides mainekriisis ja üleskutsed neid rappida pälvivad laialdasi kiidusõnu, tasub seda teadustööd meeles pidada – ka neil, kelle ülesanne on neid institutsioone reformida ja elujõulisena hoida. Nagu näitab ka selle nädala briifing: meie enda tulevik (ja õitseng) sõltub väga selgelt institutsioonide nagu Euroopa Liit toimimisest.

Iisrael valmistub suureks rünnakuks? Pühapäeval teatas USA ootamatust sammust, millega viiakse Iisraeli nii raketitõrjesüsteeme THAAD kui ka nende kasutamiseks vajalikke sõdureid. Ehkki USA-l ja Iisraelil on sõjaliselt väga lähedane koostöö, on sedasorti samm – just sõdurite kohaleviimine – ebatavaline.

Ühendriikide ajakirjanduses sõna võtnud ameeriklased on rõhutanud, et nende teada ei kavatse Iisrael rünnata Iraani tuumarajatisi. Maailm on oodanud juba kaks nädalat, kuidas vastab Tel Aviv 1. oktoobri rünnakutele, milles Iraan tulistas Iisraeli pihta mitusada ballistilist raketti. Iraani diplomaadid on teinud vahepeal aktiivset lobitööd, et survestada Pärsia lahe riikide kaudu Iisraeli mitte liiga mastaapset vastulööki andma.