Ekspert: tehisintellekti areng viib iseenesest jätkusuutlikkuseni

Kui kujutada ette, et tuleb luua ärivisioon aastaks 2040 aktsiaseltsile Eesti Vabariik, siis peaks ettevõte olema tihedalt seotud meie intellektuaalse ja vaimse potentsiaaliga, rääkis Alar Kolk Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

“Eestit ei saa kuidagi ette kujutada ettevõttena, mis keskenduks ainult füüsilistele toodetele või traditsioonilistele majandusvaldkondadele. “Meie tugevus on alati olnud meie vaimus ja võimes mõelda ja tegutseda nutikalt,” tõdes ta.

Kolgi sõnul on Eestil potentsiaali kahes ärivaldkonnas: tehisintellektis ja tervishoius. Tehisintellekt on juba täna võtmetähtsusega ja selle olulisus aina kasvab, märkis ta. Tervis aga seetõttu, et puudutab otseselt kõiki inimesi. Mõlemas valdkonnas on kõige olulisemal kohal tarkvaratooted, nõustamisteenused ja andmetöötlusteenused, lisas ta.

Tehisintellekti arenguga muutub Kolgi hinnangul ka majandus jätkusuutlikumaks, mistõttu ei peaks rohetehnoloogiale eraldi keskenduma. “Kui suudame välja töötada süsteeme, mis kasutavad vähem energiat ja ressursse, muutume automaatselt jätkusuutlikumaks,” ütles ta. Kolk tõi näiteks Starhsipi isesõitvad sõidukid, mis kasutavad elektrienergiat ning tähistavad tehisintellekti ja rohelise tehnoloogia sümbioosi.

Kolk lausus, et kui Eesti suudab nii tehisintellektist kui ka tervishoiust teha riigi lipulaeva, muutume maailmas konkurentsivõimeliseks. Järgmisel kümnendil peaks tehisintellekti õppimisse ja arendamisse tegema tema sõnutsi suuri investeeringuid. “Teisalt peaksime investeerima ka ärijuhtimise oskustesse ja teadmiste arendamisse,” lausus ta.

Kolgi hinnangul pole eestlastel piisavalt oskusi äri tegemiseks. Eesti äriefektiivsus on vaid 50% ja oleme maailma konkurentsivõime edetabelis madalal kohal. Taanlased ja iirlased triumfeerivad 90 protsendiga. “Meil on puudujääke müügikompetentsides ja me ei oska efektiivselt kasumit maksimeerida,” tõdes Kolk.

Selleks, et 2040 olla konkurentsivõimelisemad kui Taani ja Iirimaa, peame Kolgi sõnul investeerima ärikoolitustesse, et tekiks kompetents müümiseks ja kasumi teenimiseks. “Tuleb õppida, kuidas kasumit maksimeerida – see on iga ettevõtte põhiline missioon. Teiselt poolt tuleb õppida, kuidas müügiprotsessi pidevalt kiirendada ja optimeerida,” rääkis ta.

Traditsiooniline tootmine, nagu elektroonikatööstus, enam Kolgi hinnangul Eestis konkurentsivõimeline ei ole, sest siin pole madalaid tootmiskulusid. “Kui vaatame, kuidas elektroonikatööstused liiguvad maailmas ringi, otsides odavamaid tootmispaiku, on üsna kindel, et suured elektroonikatööstused lahkuvad Eestist,” nentis Kolk, et 2040 ei pruugi Eestis traditsioonilist tootmist enam olla.

See aga ei tähenda tema sõnutsi, et meil ei eksisteeriks üldse tööstust. Kolk näeb, et 2040. aastal on Eesti tööstus targalt spetsialiseerunud ja seotud strateegiliste valdkondadega nagu tervis ja rohetehnoloogiad. Tema sõnul võiksime toota molekule, ravimeid või nanoroboteid, mis aitavad parandada inimeste tervist. Lisaks nutikaid transpordilahendusi või uued tehnoloogiaid, mis vähendaksid süsinikujälge.

Tuleviku tootmine on Kolgi sõnul mikrotootmine, mis tähendab seda, et asju toodetakse väikestes üksustes vajaduspõhiselt, efektiivselt ja keskkonnasõbralikult. Kolk tõi välja, et Kataris, Singapuris, Barcelonas ja Londonis juba on näha tehnoloogia kasutamist toidu kasvatamiseks.

Sarnaseid tehnoloogilisi lahendusi võiks tema sõnutsi kasutada ka Eestis, et tootmine oleks lokaalsem ja tõhusam. Selleks pole vaja suuri tootmisüksusi. “Sellised tehnoloogilised lahendused võivad muuta ka Eesti tootmise palju lokaalsemaks ja efektiivsemaks,” lausus ta.