• OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,1%50 606,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,79
  • OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,1%50 606,53
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,79
  • 27.08.24, 14:37

Erik Moora: kas majandus saab kasvada, kui juba praegu oleks vaja nelja planeeti?

Praegune majandusmudel on toonud meeletut edu, aga ka hävingut, tõdes ClimaCashi juht ja politoloog Erik Moora. Kuidas peaks majandus muutuma? Moora analüüsib kuue mudeli plusse ja miinuseid.
Erik Moora näeb, et kapitalism on ainus võimalus, kuidas keskkonnaprobleeme lahendada ilma katastroofi sattumata.
  • Erik Moora näeb, et kapitalism on ainus võimalus, kuidas keskkonnaprobleeme lahendada ilma katastroofi sattumata.
  • Foto: Raul Mee
Selge on see, et vaja on uut majandusmudelit, märkis Moora. Uue mudeli otsingud on aga taandunud küsimusele, kas meile surutakse peale kommunismi. “See on kiuslik jutt ja tähelepanu kõrvalejuhtimine,” ütles ta.
Moora sõnul kerkib uute majandusmudelite otsinguil esile kaks suurt küsimust: kas majanduskasv on vajalik ja kas majanduskasvu saab lahti siduda keskkonna hävitamisest?
Ta selgitab, et peame olema valmis selleks, et majandus ei kasva lõputult, kuna juba praegu ei mahu paljud riigid (ka Eesti) lausa nelja planeedi taluvuspiiridesse. Teisalt on näiteid (nagu Inglismaa), kus majandus saab kasvada samal ajal, kui kasvuhoonegaaside hulk langeb tänu tehnoloogia arengule. Siiski pole paljudes riikides nii läinud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Milline on majandus 2040. aastal? Sellele tulevikuküsimusele otsitakse vastust 8. novembril toimuval tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”. Lisainfo ja piletid leiad SIIT.

Kuus majandusmudelit

Lähtuvalt kahest tuumküsimusest tutvustas Moora kuut majandusmudelit.
Esiteks majandusteadlase Kate Raworthi loodud sõõrikumajanduse kontseptsioon. Selle järgi on inimkonna tegevusel lagi: kui inimkond tegutseb planeedi piirides, ei tee me keskkonda hullemaks, aga jälgida tuleb ka seda, et inimeste heaolu oleks tagatud.
Teine mudel on tasaareng (ingl degrowth), mis lähtub teesist, et majandus ei saa kasvada planeeti hävitamata. Tasaareng eeldab seega majanduse kokkutõmbamist, ressursside globaalset ümberjagamist, tööjõu vähendamist arenenud riikides, ühtlase ja piisava sissetuleku tagamist üle maailma ning progressi ja heaolu ümbermõtestamist. Selline mudel pole Moora hinnangul aga poliitiliselt realistlik.
Kolmandaks kasvujärgne majandus (ingl post-growth / agrowth), mis suunab inimühiskonna ja looduse suhet ümber mõtestama, mitte otsima uusi tehnoloogilisi lahendusi. Selleks on vaja ka uusi mõõdikuid, mille järgi edu hinnata, sest SKP ei ole mõistlik näitaja.
Erik Moora asetab kuus majandusmudelit tabelisse, mis vastab küsimustele, kas majanduskasv on vajalik ning kas kasvu saab lahti siduda keskkonna hävitamisest. Foto: kuvatõmmis esitluselt
  • Erik Moora asetab kuus majandusmudelit tabelisse, mis vastab küsimustele, kas majanduskasv on vajalik ning kas kasvu saab lahti siduda keskkonna hävitamisest. Foto: kuvatõmmis esitluselt
Neljas käsitlus on Moora sõnutsi Eestis väga levinud: samamoodi edasi. Keskne on arvamus, et keskkonnaprobleemid ei tohi olla takistuseks majanduskasvule. “See on poliitiliselt kindlasti kõige mugavam, status quo hoidmine ja inimestele puru silma ajamine, et nii saabki edasi,” ütles Moora ja märkis, et see on siiski täielikult jätkusuutmatu.
Viies käsitlus on techno-fix, mis panustab mahukatele süsiniku kinnipüüdmise tehnoloogiatele. Moora sõnul ei hinda suured tehnoloogilised katsetused võimalikke riske ja tagajärgi keskkonnale ja kliimale. Pigem on need tema hinnangul ettekäänded päris lahenduste tõrjumiseks.
Kuuendana toob Moora välja rohekasvu, mille kohaselt on majanduskasv võimalik keskkonda hävitamata. Tema sõnul on see mudel, millest lähtub Euroopa Liit ja Eesti, kuid see on ebapiisav, kulukas ja toimub liiga hilja.

Kapitalism on ainus võimalus

Üht mudelit, mis oleks selgelt teistest parem, Moora sõnul pole. “Kõigil neil käsitlustel on tugev iva ja kriitika teiste suhtes. Ükski pole selline, mis lahendab probleemi ja kriitika ei puutu asjasse,” lausus ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Moora arvates on kapitalism ainus võimalus. Muutused toimuvad juba praegu, kuigi jätkuvad ka sigadused, nagu fosiilkütuste kasutamine ja rahaline toetamine. “Neid saab poliitilise otsusega muuta ja lõpetada. Mitte homme, aga väga lühikese perspektiiviga. See on mõeldav ikkagi ainult kapitalistlikus süsteemis,” tõdes Moora. Seda eriti olukorras, kus taastuvenergia on odavam ja tõhusam kui fossiilkütused, lisas ta.
Vaata videost, mis on kuue majandusmudeli plussid ja miinused ning mis seisus on täna meie keskkond.
Tegemist on eelmisel aastal tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas” kõlanud ettekandega. Foorumi teine osa toimub tänavu 8. novembril. Seekord on fookuses 2040. aasta majandusmudelid, mille üle mõtisklevad eksperdid üle maailma. Pileteid saab osta SIIT.
Foorumi korraldajad on Rohetiiger, Swedbank ja Äripäev.

Seotud lood

Uudised
  • 22.08.24, 10:01
Ekspert: Eesti rohemajanduse edu võti peitub koostöös naabritega
Eesti potentsiaal peitub tuuleenergias, aga konkurentsivõime tõstmiseks on vaja teha tihedat koostööd naabritega, rääkis “Elevant toas” konverentsi esineja, McKinsey & Co partner Tapio Melgin, kel on ekspertiis jätkusuutlikkuses, energeetikas ja materjaliteaduses.
Uudised
  • 30.07.24, 15:19
Professor: kliimariskidega arvestatakse aina enam, aga saastajad maksku rohkem
“Kliima muutub ja muutub ka majandus,“ ütles Colorado Ülikooli professor Edward Barbier. Milliste riskidega peavad ettevõtjad üha rohkem arvestama? Millised on haprale planeedile sobivad majandusmudelid?
Uudised
  • 09.07.24, 11:07
2040 majandusmudel: kas oleme rohepöördega hiljaks jäänud ja ees ootab surnud kümnend?
Milline on Eesti majandusmudel 15 aasta pärast? Kas majandus saab kasvada? Kuidas jõuda järele Põhjamaadele? Arvamusliidrid prognoosivad.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.12.25, 10:03
Club One viib Tallinki lojaalsusprogrammi senisest personaalsemale ja nutikamale tasemele
Üle 18 aasta muutumatuna püsinud Tallinki Club One’i lojaalsusprogramm läbis põhjaliku uuenduskuuri. Uued sammud ja värsked ideed tulenesid nii klientide ootustest kui ka ettevõtte soovist pakkuda lojaalsetele klientidele paremaid ja õiglasemaid hüvesid.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Luutari üheks põhiliseks äriks on saanud kulla kokkuost ja müük, rääkis ettevõtte omanik ja juht Luule Emmar.
Saated
  • 08.12.25, 09:38
Pandimajade perenaine: kulla hinnaralli tõi hüppelise kasvu
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitnud Kunda Sadama juhile Daimar Truijale (paremalt teine) andsid tunnustuse üle Coop Panga juht Arko Kurtmann (vasakult esimene), töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult teine) ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 05.12.25, 06:00
Lääne-Viru edukaim on hädas kaikaid kodarasse loopivate naabritega
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
Kangete napside kõrval on ASi Prike portfellis ka Guinnessi õlu.
Majandustulemused
  • 04.12.25, 14:50
Alkoholimüüja kasvatas käivet
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud ERA Valduse ASi rabameister Andres Soomre (vasakult teine). Teda õnnitlevad töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult), Coop Panga juht Arko Kurtmann ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 04.12.25, 11:00
Raplamaa TOPi võitjal oli rekordaasta
Lisatud 100 Raplamaa edukamat ettevõtet
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele