“Majanduse seisukohalt oleksid minu eelistused olnud teistsugused, aga ellu tuleb viia seda, mis on võimalik, ja kahjuks nii on. Vähemalt ma olen aastaid hoiatanud, et nii läheb,” rääkis rahandusministriks saav Jürgen Ligi.
Peaministrikandidaadi Kristen Michali sõnul pannakse võimukõnelustel paika, kuidas riigi eelarve järgmise kolme aasta jooksul paraneb ja milliseid kärpeid selleks tegema peab. „Kärpeid tuleb teha ka aastatel 2025, 2026 ja 2027, see ei ole ühekordne asi,“ märkis ta.
Enne, kui saab kinnitada, kui palju peavad ministeeriumid kulusid vähendama, tuleb välja arvutada, kas riigikaitsemaks katab ära kasvavad kaitsekulud. Tööversioon on Excelis kirjas, kinnitas haridusminister ning Eesti 200 aseesimees Kristina Kallas.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.