Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Kui vaadata toiduainetööstuse sektorit investori pilguga, siis üha sagedamini kasutatakse ettevõtte kuvandis terminit „mahe”. Suurt pilti ja pikka plaani silmas pidav investor võiks nüüd ju arvata, et mahetootjate päralt on tulevik ning neisse ettevõtetesse on pikaajalisel investoril põhjust panustada. Päris nii lihtne see siiski ei ole.
„Teeme ära“ talgute stiilis ettevõtmine, kus kõik linnakodanikud saaksid linna haljastades näpu mullaseks, oleks paljudest väikestest sammudes koosnev suur samm rohepöörde suunas, kirjutavad Elise Ots ja Henri Daniel Ots arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõlab naljanumbrina, aga omaette saavutus on seegi, et Eesti teedel liikleb praeguseks kolm elektriveokit. Samas on elektriveoki kasutuskogemus ja efektiivsus omanikke meeldivalt üllatanud.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.