Saksa terasetootjad võtavad rohepöördeks hoogu

Iga kõrgahju sügavustes luurab salamander – raevukas kollamust segu keevast rauast, räbust ja koksist. Oma nime on see segu saanud kahepaiksete järgi, kes sünnivad iidse uskumuse järgi tulest.

„Siin on ahju süda,“ seletab Saksa terasetootja Salzgitteri kõrgahjude operatiivjuht René Rockstroh, juhatades teed kõhedakstegevalt vaikses ahjus, mis tavaolukorras oleks täidetud 1500kraadise vedela rauaga.

Tõenäoliselt on see viimane kord, kus Rockstroh, ettevõtte kolmekümneaastase staažiga veterantöötaja, ahju renoveerimist korraldab. 2033. aastaks plaanib Salzgitter kõik oma kolm tootmisüksust lõplikult sulgeda.

Üleminek rohelisele terasele muudab tundmatuseni viisi, kuidas valmistatakse väga paljude asjade – pesumasinate, autode, pilvelõhkujate – peamist toorainet. See tähendab järkjärgulist loobumist söepõhisest tootmisprotsessist, mille mehhanism on jäänud põhijoontes samaks alates 1850. aastatest.

Praegu tuleneb vähemalt 7 protsenti globaalsest kasvuhoonegaaside heitest just terasetootmisest. Saksamaal moodustavad terasetööstuse heitkogused rohkem kui neljandiku riigi tööstuslikust süsinikdioksiidi koguheitest.

Selle reostuse hind hakkab lähiaastatel tõenäoliselt tõusma, sedamööda kuidas kallinevad süsinikukrediidid, mida süsinikumahukad sektorid soetavad oma heitkoguste kompenseerimiseks.