Kaja Kallas: „Venemaa tahab, et me usuksime, et tal on kõik hästi.“ Kas sanktsioonid mõjuvad?
Eesti peaminister kutsub üles mitte uskuma Venemaad, kes hoopleb kõigest hingest sellega, kuidas teda sanktsioonid ei sega. Tegelikult pilt nii roosiline pole, kuigi paljud numbrid paistavad normaalsed.
Välisluureameti värske aastaraamatu hinnangul toidab Vene majanduskasvu üksnes sõda. Mida kauem selle süstla otsas istutakse, seda raskem on hilisem võõrutus.
Venemaa on esimest korda kuulutanud tagaotsitavaks teise riigipea – Eesti peaministri Kaja Kallase, kirjutab Mediazona Venemaa siseministeeriumi veebisaidil olevast andmebaasist lähtudes.
Täielik Euroopa kaubandusembargo Venemaale ei jäta seda ilma Lääne tarneteta – allikaid on palju –, küll aga võimaldaks see kehtestada selged reeglid äritegevuseks Eestis, tuua sellesse suurema selguse ning oleks ka võimas moraalne sõnum, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Venemaa lõpetas aasta tõsise eelarve puudujäägiga ja mustadeks päevadeks kõrvale pandud varu on vähenenud. Kas see tähendab, et sanktsioonid töötavad ja varsti saab riigil sõjapidamiseks raha otsa?
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.