Välisluureameti värske aastaraamatu hinnangul toidab Vene majanduskasvu üksnes sõda. Mida kauem selle süstla otsas istutakse, seda raskem on hilisem võõrutus.

- Kaitseminister Sergei Šoigu on õnnelik mastaapse mürsutootmise üle, ent suurt muud peale sõjaks tarviliku Vene majandus enam ei toodagi.
- Foto: AP/Scanpix
Vene riigi suurim kuluartikkel on sõda: eelarve järgi 10 triljonit rubla ehk umbes 100 miljardit eurot. Olgugi et ühiskondliku kokkuleppe järgi ei pidanuks “sõjaline erioperatsioon” tavalist inimest mõjutama, stagneeruvad seejuures tervishoid ja haridus. Liiati usub Venemaa, et suudab koguda tänavu eelarvetulu veerandi võrra rohkem kui enne sõda.
“Suure tõenäosusega sellised optimistlikud eelarvetulude ootused ei täitu ning kärpekohti hakatakse otsima eeskätt mujalt kui militaarkulutuste poolelt,” sedastab tänavune välisluureameti aastaraamat. Ameti väiteil langeb eriti suur koorem n-ö regioonidele, mis peavad leidma raha nii mobiliseeritute sõjavarustuseks kui ka hukkunute omaste toetamiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.