Pankrotiombudsman soovitab riigil haldurite koja töö üle võtta

Pankrotihaldurite koja reaktsioonid Äripäeva artiklile kõnelevad sellest, et haldurid pole kriitikaga harjunud. See omakorda lubab aga väita, et säärast raputust oligi tarvis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Pool aastat tööd teinud pankrotiombudsman on näinud ja saanud vihjeid, kuidas Eesti pankrotihaldurid mängivad võlgnikega kokku, tegelevad liigselt isiklike kõrvaläridega ja satuvad seega huvide konflikti. Pankrotihaldurid vastavad, et maksejõuetuse teenistus läheb oma kriitikaga üle piiri.

Pankrotihaldureid häirib info, nagu oleks neil korraga käsil isegi üle saja kohtumenetluse, kuid siiski ei ole haldurite koda nõus avaldama oma kodulehel, milline on nende tegelik töökoormus.

Lahmiv ja pealiskaudne probleemide käsitlus on väga kahjulik ja laastab koostööd maksejõuetuse teenistusega, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Helen Rives vastulauses Äripäeva eilses artiklis kõlanud kriitikale.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.