Pankrotihaldurid kaklevad oma töökoormuse avalikustamise vastu

Pankrotihaldurite koja reaktsioonid Äripäeva artiklile kõnelevad sellest, et haldurid pole kriitikaga harjunud. See omakorda lubab aga väita, et säärast raputust oligi tarvis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Pool aastat tööd teinud pankrotiombudsman on näinud ja saanud vihjeid, kuidas Eesti pankrotihaldurid mängivad võlgnikega kokku, tegelevad liigselt isiklike kõrvaläridega ja satuvad seega huvide konflikti. Pankrotihaldurid vastavad, et maksejõuetuse teenistus läheb oma kriitikaga üle piiri.

Lahmiv ja pealiskaudne probleemide käsitlus on väga kahjulik ja laastab koostööd maksejõuetuse teenistusega, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Helen Rives vastulauses Äripäeva eilses artiklis kõlanud kriitikale.

Läinud aastal läks pankrotti ajalooliselt kõige vähem ettevõtteid alates 2000. aastast. Omadega puntrasse sattunud ettevõtjad on hakanud firmasid saatma pankrotist hoopis kiiremale manalateele.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.