Eesti majandus asub Euroopa kriisi südames

“Helgoland, Rügen või Wangerooge,” loetleb Panagiotis Lafazanis. Ta oli Kreeka valitsuses minister 2015. aastal, kui Ateenal oli vaja Euroopalt järjekordset abipaketti. Nüüd meenutab ta, et toona soovitasid sakslased: kui raha pole, müüge oma saari.

Lafazanis on kaheksa aastat oma momenti oodanud ja lajatas nüüd Saksa tabloidile Bild, et saagu need sakslased oma majandusraskustest ja fiskaalmuredest samamoodi lahti: müügu aga mõni nimetatud saartest.

“Saksamaa tunneb nüüd seda, milleks sundis Kreekat,” ütleb ta.

Erinevalt kiduvast Saksamaast – ainsast suurest tööstusriigist, mille majandus tänavu kahaneb – on Kreekas üks Euroopa kõige kiiremini kasvavaid majandusi. Viimase viie aastaga on kasvanud kreeklased viis korda kiiremini kui sakslased ning isegi riigieelarve on olnud neil aastatel Kreekas märksa rohkem tasakaalus kui Saksamaal.

Kreeka ja Saksamaa vastandamine on lähiajalugu silmas pidades irooniline, kuid see iseloomustab ka laiemat pilti Euroopas: lõuna paisub suurema mühinaga kui põhi.

Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kasvab Kreeka majandus sel aastal üle 2 protsendi. Samas mahus tõusevad ka Hispaania, Portugal, Rumeenia ja Horvaatia ning Malta lausa topeltkiirusega.

Seevastu Põhja-Euroopast – sellest osast liidust, mis soovitas kümnenditaguse kriisi ajal Vahemere ääres vööd pingutada – ei paista kasvu mitte kuskilt.

Saksamaa majandusega on vahetult seotud Soome ja Rootsi, kes sinna suurelt ekspordivad. Kui Soome tammub tänavu vähemalt paigalgi, siis Rootsi on üks neist, kelle majandus sel aastal langeb. Eestis on jahtunud majandus kogu Euroopa peale kõige rohkem.

Praegune asjade käik on seadnud Läänemere-äärsed riigid mitmeti kahvlisse.