Puhta tööstuse liidu juht: kliimakonverentsi tegelik väärtus Eesti ettevõtetele selgub alles hiljem
Türgis Antalyas toimuva COP31 kliimakonverentsi keskmes on elektrifitseerimine, energiatõhusus ja ringmajandus. Eesti Puhta Tööstuse Liidu juhi Karlis Goldsteini sõnul ei tasu aga konverentsi edukust hinnata üksnes riikidevaheliste kokkulepete järgi, vaid Eesti ettevõtete jaoks võivad olulisemaks osutuda hoopis uued ekspordivõimalused ja äripartnerid.
Eesti Puhta Tööstuse Liidu juht Karlis Goldstein ütles, et COP31 tegelik väärtus Eesti ettevõtetele ei selgu mitte lõppdeklaratsioonist, vaid hiljem tekkinud ekspordivõimalustest ja partnerlustest. Tema sõnul avavad elektrifitseerimine, energiatõhusus ja ringmajandus Eesti puhta tööstuse firmadele, nagu Skeleton ja Neular, uusi turge eriti Lähis-Idas ja Aasias. Goldstein rõhutas, et Eesti edu tuleb hinnata selle järgi, kas konverentsilt sünnib päris koostöö.
Eesti Puhta Tööstuse Liidu juht Karlis Goldstein ütles, et konverentsil osalemine aitab hoida diplomaatilisi suhteid ja luua uusi ärikontakte.
Foto: Andres Laanem
Maailma kliimakonverentsi esimene nädal on möödunud vastuolulises õhkkonnas. Ühelt poolt räägitakse uutest investeeringutest ja senisest kiiremast üleminekust puhastele tehnoloogiatele, teisalt on riikidel endiselt keeruline jõuda üksmeelele fossiilkütuste kasutamise ja kliimarahastuse küsimustes.
Äripäeva raadio saates “Cleantech“ rääkis Eesti Puhta Tööstuse Liidu juht Karlis Goldstein, et hoolimata rahvusvahelisest ebakindlusest on konverents Eesti ettevõtetele oluline võimalus.
“Väikses Eestis otsitakse just nimelt turgusid, võimalusi kasvada ja kliente,“ selgitas Goldstein. Tema sõnul on Eesti paviljoni programm saanud esimesel nädalal positiivset tagasisidet ning konverentsil osalemine aitab hoida diplomaatilisi suhteid, aga ka luua uusi ärikontakte.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Elektrifitseerimine avab Eesti ettevõtetele uusi turge
Üks COP31 keskseid aruteluteemasid on maailma majanduse kiirem elektrifitseerimine. Konverentsil on Goldsteini sõnul arutlusel eesmärk suurendada elektri osakaalu energia lõpptarbimises 2035. aastaks 35%ni. Praegu on see tema sõnul ligikaudu 23%.
Goldstein peab sellist suunda Eesti ettevõtetele soodsaks, sest suur osa Eesti puhta tööstuse teadmistest ja tehnoloogiatest on seotud just energeetikaga. Selliste näidetena võib välja tuua Skeletoni superkondensaatorid, elektrolüüserite arendamise ning nutikad hoonete energiajuhtimise lahendused.
“See 35% aastaks 2035 sobiks meile päris hästi ka Eestile just ärivõimaluste leidmiseks,“ ütles Goldstein.
Tema sõnul on Eesti ettevõtete jaoks eriti huvitavad Lähis-Ida ja Aasia turud, kus majanduse ja energiatarbimise kasv loob nõudlust uute tehnoloogiate järele. Kuna nende piirkondade delegatsioonid on kliimakonverentsil kohal, annab see Eesti ettevõtetele võimaluse leida uusi kliente ja koostööpartnereid.
Ringmajanduse areng sõltub sellest, kas jäätmetest saab tooraine
Elektrifitseerimise kõrval pööratakse konverentsil tähelepanu hoonete energiatõhususele ja jäätmetekke vähendamisele.
Goldsteini sõnul on arutelu all eesmärk vähendada 2035. aastaks hoonete energiatarbimist 25% ning jäätmeteket 50%. Ta tõdes siiski, et eelkõige hoonete puhul on muutuste elluviimine keeruline ja aeganõudev.
Hoonete renoveerimine on kallis ning inimesed ja ettevõtted teevad suuremaid investeeringuid enamasti siis, kui need muutuvad muudel põhjustel vajalikuks. Ühe võimalusena energiakasutust tõhustada tõi Goldstein välja kaugkütte, mille puhul saab energiatootmise tehnoloogiat muuta ilma iga üksikut hoonet ümber ehitamata.
Ringmajanduse puhul on tema hinnangul keskne küsimus see, kuidas muuta tänased jäätmed homseks tooraineks.
Eestis tegutseb näiteks Neular, mis kasutab ümbertöödeldud plasti uute ehitusmaterjalide valmistamiseks. Selliste ettevõtete areng sõltub aga sellest, kas neil on võimalik saada piisavas koguses ja ühtlase kvaliteediga materjali.
Euroopa peab vähendama sõltuvust välismaistest ressurssidest
Puhta tööstuse arengut ei saa Goldsteini hinnangul vaadata lahus Euroopa julgeolekust ja konkurentsivõimest.
Kui seni on Euroopa sõltunud suurel määral imporditavatest fossiilkütustest, siis üleminek taastuvenergiale ja uutele tehnoloogiatele tekitab omakorda vajaduse kriitiliste maavarade järele.
Euroopas kõiki vajalikke toormeid ei leidu. Seetõttu ei tähenda fossiilkütustest loobumine automaatselt täielikku majanduslikku sõltumatust.
Goldsteini sõnul tuleb siiski eristada sõltuvust, mis tekib näiteks tehnoloogia rajamisel, ning sõltuvust, mis kestab kogu selle kasutamise aja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Fossiilkütuste puhul tuleb imporditud ressurssi pidevalt juurde osta. Taastuvenergia tehnoloogiate puhul on suur osa materjalivajadusest seotud seadmete tootmise ja rajamisega. Kui neid materjale on võimalik hiljem uuesti kasutada, väheneb ka vajadus uute importressursside järele.
Just seetõttu peab Goldstein ringmajandust oluliseks osaks Euroopa majandusliku vastupidavuse suurendamisel.
Samas on Euroopa jaoks endiselt suur väljakutse energia tootmise, tarbimise ja salvestamise omavaheline sobitamine. Eriti oluline on leida lahendused, mis võimaldaksid kasutada ajas muutuvat taastuvenergia toodangut tööstuse vajaduste katmiseks.
Kliimakonverentsi väärtus ei piirdu lõppdeklaratsiooniga
Kuigi kliimakonverentse kritiseeritakse sageli selle pärast, et suured lubadused ei jõua tegelike muutusteni, peab Goldstein rahvusvahelise kohtumispaiga säilitamist vajalikuks.
Tema sõnul ei saa eeldada, et üks konverents lahendaks kõik puhta tööstuse arenguga seotud küsimused. Samas on oluline, et poliitikud, ettevõtjad, teadlased ja kodanikuühiskonna esindajad saaksid regulaarselt kohtuda ning ühiseid eesmärke otsida.
Eesti jaoks on tema hinnangul eriti tähtis konverentsil aktiivselt kohal olla.
“Kui toimub COP, siis olgu meie ka seal korralikult kohal. COPi korraldamine ei sõltu meist, aga seal osalemine ja see, kuidas Eesti oma ettevõtteid esindab, on meie teha,“ rõhutas Goldstein.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema hinnangul võiks Eesti delegatsiooni edukust hinnata kolme tulemuse põhjal: kas ettevõtted leidsid uusi välispartnereid, kas Eesti ettevõtete vahel sündis uusi koostööideid ning kas rahvusvahelised arutelud aitasid paremini mõista tööstuse ees seisvaid probleeme.
Seejuures ei piisa ainult konverentsilt saadud positiivsetest muljetest. Goldsteini sõnul tasuks ettevõtetelt mõne nädala või kuu pärast uuesti küsida, kas kohtumistest sündis ka tegelikke koostööprojekte.
“Meil on ideid, meil on väärtusahelas sobivaid ettevõtteid. Pigem on küsimus välispartneritega koostöös ja ühise meele leidmises,“ ütles Goldstein.
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETSi üle käivad taas tulised arutelud, kuid tööstuse vaates on see endiselt oluline investeerimiskeskkonna kujundaja, ütles Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok, kelle sõnul ei saa Euroopa kliimapoliitikat enam vaadata eraldi majandusest ja julgeolekust.
Samal ajal kui Euroopa Komisjon valmistab suveks ette heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformiettepanekut ELis ühiselt kokkulepitud kliimaeesmärkide täitmiseks, leiab osa ettevõtetest, et tänane rohepoliitika on reaalsuskauge radikalism, sest nende hinnangul alternatiivid puuduvad.
Euroopa energiapoliitika on viimaste aastatega oluliselt muutunud. Kui veel mõni aasta tagasi domineerisid aruteludes peamiselt kliima- ja keskkonnaeesmärgid, siis Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas ja sellele järgnenud energiakriisid on toonud keskmesse julgeoleku, konkurentsivõime ja energia taskukohasuse, rääkis Euroopa Parlamendi saadik Jüri Ratas „Energiakooli“ saates.
Äripäeva raadio saates „Cleantech“ rääkisid PowerUP Energy Technologiesi juht Ivar Kruusenberg ja Alexela jätkusuutlike kütuste arendusprojektide juht Artur Dianov, et vesiniku võimalusi tuleb vaadata sõiduautodest kaugemale. Kasutuskohti nähakse kaitsevaldkonnas, varutoites, merenduses ja keemiatööstuses. Igaühe puhul tuleb lahendada küsimus, kes kütust vajab, kuidas see temani jõuab ja millise mahu juures tasub kogu ahel ära.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.