Kuidas kosmoseelektrist võib saada tegelikkus

Noored teadlased, kes kogunesid ühel soojal maiõhtul California Tehnoloogiainstituudi (Caltech) inseneriteaduste laboratooriumi katusele, ei plaaninud tol ööl ajalugu teha.

Ent kui nad olid päev otsa seadnud üles päikeseenergiat koguva satelliidi katsetamise seadmeid, palus projekti juhtinud õppejõud neil keha kinnitada ja tööpostile naasta.

„Kell hakkas saama kümme õhtul ja me otsustasime: „Teeme õige proovi. Vaatame, kuidas see töötab,“ rääkis California Tehnoloogiainstituudi elektrotehnika professor Ali Hajimiri. „Esialgu ei tuvastanud me mingit signaali. Siis ilmus see aga välja ja muutus üha tugevamaks.“

Tiim oli vaimustuses. See oli esimene kord, kui mõõdetav hulk päikeseenergiat traadita ühenduse kaudu kosmosest Maa peale jõudis. Mis siis, et sellest ei piisanud isegi lambipirni sisselülitamiseks. Kosmoseelektri üha arvukamale toetajaskonnale oli see tõestuseks, et elektrinäljas planeeti on tehniliselt võimalik varustada kosmosest pärit energiaga.

„Päike on praktiliselt piiramatu energiaallikas,” ütles USA mereväe uurimislabori elektroonikainsener Paul Jaffe, kes on kosmosepõhist päikeseenergiat uurinud juba 16 aastat. „Meil oleks võimalik luua globaalne energiavõrk, mis saaks pakkuda energiat ükskõik millises maailma nurgas. Kosmoseelekter võib muuta energeetika valdkonda samamoodi nagu GPS muutis navigatsiooni.“

Esimesena arutles kosmosest pärineva päikeseenergia üle ulmekirjanik Isaac Asimov oma novellis „Mõtleja“ (1941). Reaalses elus on seda aga pikalt peetud liiga kulukaks ja tehnoloogiliselt keerukaks lahenduseks, et see end ärilises mõttes ära tasuks. Kuid sedamööda, kuidas kliimamuutustega kaasnevad ohud muutuvad üha aktuaalsemaks ja kosmosemajandus areneb, hakkavad riigid üle kogu maailma selles peituvate võimaluste vastu huvi tundma. Nii Hiina, USA, Ühendkuningriigi, Jaapani kui ka Euroopa teadlased uurivad selle tehnoloogia teostatavust, lootes alustada kosmoseeksperimente veel käimasoleva aastakümne sees.

Hiina programm ZhuRi – tõlkes „püüa päikest“ – plaanib saata 2035. aastaks orbiidile esimese elektrijaama, mis suudaks genereerida 20 megavati jagu elektrit. Suurbritannias seisab on riigi toel käivitatud idufirma Space Solar taga seisev ettevõtjate rühm seadnud endale veelgi ambitsioonikama sihi. Nende eesmärk on ehitada kosmosesse samaks tähtajaks gigavatine elektrijaam ning täiendada seda järk-järgult lisajaamadega, mis võimaldavad 2040. aastateks saata energiavõrku 30 gigavatti elektrit. Ja kuigi Caltechi eksperimente ei rahasta mitte valitsus, vaid miljardärist filantroop Donald Bren, plaanib USA õhujõudude uurimislabor saata 2025. aastal Maa-lähedasele orbiidile kaugvälja-energiaedastuse (power beaming) näidisjaama.