Valss Wagneri grupi ümber, põgenikud ja pisarad: kes ja kuidas pääseb üle Narva piiri?
"Pikka aega lebas lasteaia lähedal vene okupandi surnukeha, keegi ei kiirustanud seda ära koristama," räägib Maksim puhtas vene keeles. Ta on pärit Harkivi oblastist, sai just 18aastaseks ja üritab ületada Vene-Eesti piiri, kuid midagi tema juures ei meeldi Eesti piirivalvuritele.
Olukord Narva piiripunktis on hetkel rahulikum kui suvel, aga talveks on oodata uut põgenikelainet, räägib äsja Narva piiripunktis põgenike olukorda jälgimas käinud Delovõje Vedomosti ajakirjanik Olesja Lagašina.
„Loomulikult ei näe ma välja nagu invaliid, ma näen välja nagu puhas kutsealune, aga dokumentide järgi nad minu kallal norida ei saa: 19aastaselt avastati mul neljanda staadiumi vähk,“ räägib 22aastane Ukraina kodanik ja veel hiljutine Donetski elanik Robert.
Viisakeelud ja rahaülekannete piirangud on pannud raskesse olukorda venemaalased, kes omavad Eestis eluaset ja kellel puudub nüüd juurdepääs sellele. Kuid venelased saavad ikkagi hakkama.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.