Ukrainlased asuvad Eestis tööle suurel kiirusel ja hulgakaupa

Eesti on loonud põgenike kiireks tööle asumiseks ja integratsiooniks soodsad tingimused, kuid tegeleda tuleb majutuskohtade puudusega, kirjutab Prahas Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministritega kohtuv Eesti sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Ukraina sõjapõgenike hulk Venemaa-Eesti piiril on kaks korda väiksem, kui oli enne põgenike kadumist piirilt oktoobri alguses, rääkis piirivalve juht Egert Belitšev.

Valitsus on kehtestanud põgenike jaoks keeruka skeemi rongide tasuta kasutamiseks, mis on seni toonud kaasa rohkem probleeme kui kasu. Ukrainast saabujad peavad Elroni rongidega sõitmiseks mõnikord ära andma oma viimase raha.

Eesti sotsiaalsüsteem tekitab juba eos olukorra, kus põgenikel tekib ühiskonda sisse sulandudes raskusi, märkis Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop. Ainuüksi tugiisiku määramise süsteem on muudetud nii bürokraatlikuks, et abivajaja jääb kõige hapramal hetkel oma muredega üksi.

Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.