Ukraina pagulased annavad rongipileti eest ära oma viimase raha

Ligi kaks kuud oleme vaadanud kaadreid sõjast, kuid sellegipoolest on meil raske ette kujutada kõiki selle õudusi. Olles sügavalt lõimunud digimaailma ja e-teenustega oleme vaid ebamääraselt kursis, milliste probleemidega puutuvad kokku Eestisse jõudnud põgenikud, kirjutab turundusspetsialist ja vabatahtlik Aleksandra Averjanova, kes aitab Ukraina põgenikke vastu võtta Narva piiril ja Tallinna bussijaamas.

Aasta tagasi juhtus midagi, mida uskuda ei tahetud. Pärast kaks kümnendit kestnud sõda Afganistanis võttis riigis võimust äärmuslik islamiliikumine Taliban ja ohtu sattus 40 miljoni inimese elu.

Eesti sotsiaalsüsteem tekitab juba eos olukorra, kus põgenikel tekib ühiskonda sisse sulandudes raskusi, märkis Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop. Ainuüksi tugiisiku määramise süsteem on muudetud nii bürokraatlikuks, et abivajaja jääb kõige hapramal hetkel oma muredega üksi.

Töö Tallinna sõjapõgenike vastuvõtupunktis käib ööl ja päeval täie rauaga – neid registreeritakse, toidetakse, antakse kaasa toidupakk, vajalikud hügieenitarbed ja riided. Äripäeva ajakirjanik Laura Saks proovis omal nahal järele, kuidas üks vabatahtlik saab sõja käest pagenud ukrainlastele kasulik olla.

„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.