Päikesepaneelid ja korteriühistud: müüdid vs. tegelikkus

Elektrilevi andmetel on Tallinna korteriühistutes elektrienergia üksikostuleping kasutusel ligi 5500 hoones, ühisostulepinguga on hinnanguliselt ligi 1300 korteriühistut. Võrdleme, kuidas üks või teine leping korteriomaniku elektriarve suurust mõjutab ja mis on erijuhud.

Universaalteenuse tarbija on kodutarbija ja isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks kodutarbijale. See tähendab, et universaalteenuse tarbijaks saab olla ka korteriühistu, kuid seda vaid ulatuses, milles elektrienergia edastatakse kodutarbijatele ja mitte näiteks kortermajas tegutsevatele äriühingutele, selgitab Wallessi vandeadvokaat ja energiaõiguse valdkonna juht Edgar-Kaj Velbri.

Kui Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi plaan teoks saab, tuleb hakata Eestis ja mujal kiirkorras maju renoveerima, sest kuuendik kehvemalt soojustatud hoonetest tuleks juba seitsme aastaga korda teha.

Olmejäätmete sorteerimine on väga vajalik ka suurtes kortermajades. Vastupidiselt levinud arvamusele ei sorteerita pärast äravedu segaolmejäätmeid ehk keegi ei võta neist jäätmeist mingeid taaskasutatavaid materjale välja, vaid need lähevad kõik põletamisele Iru soojusjaamas. Seepärast on selle teenuse hind ka kõige kõrgem. Just sorteerimine aitaks vähendada prügiveole tehtavaid kulutusi inimeste jaoks, kommenteeris jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells Eesti juhatuse esimees Kai Realo Äripäeva Korteriühistute erilehele.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.