Valgevene sanktsioonid toovad Kunda tsemenditehasele mõne uue kliendi

Venemaa ja Valgevenega äri tegemine muutub Eesti ettevõtjatele pea võimatuks, sest pangad piiravad sanktsioonide tõttu makseid ning mitmed tööstusharud peavad senistele tarneahelatele leidma alternatiivid.

Eelmise aasta novembris Riia First Northi alternatiivbörsiga liitunud Läti tanklakett Virši andis teada, et on seoses olukorraga Ukrainas lõpetanud koostöö Venemaa ja Valgevene partneritega.

Kui tarbijate huvi Ukraina toodete vastu kasvab üha rohkem, siis Venemaa ja Valgevene kaupu enam naljalt poelettidelt ei leia. Kauplusketid nuputavad, mida nende toodetega peale hakata, samal ajal on hulgikaupmehed ahastuses, sest neil pole tagastatava kaubaga midagi peale hakata.

Valgevene odav tsement on juba üle ujutanud Leedu turu ja on Lätis võimsalt sees ning küll nad jõuavad kohe Eestisse ka. Sellega kaasneb silmakirjalik suhtumine, et poliitiliselt taunime diktaatorit, aga nende odav kaup kõlbab küll, muretseb Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.