Ettevõtjad otsivad sanktsioonide virvarris õigeid käike

Kui tarbijate huvi Ukraina toodete vastu kasvab üha rohkem, siis Venemaa ja Valgevene kaupu enam naljalt poelettidelt ei leia. Kauplusketid nuputavad, mida nende toodetega peale hakata, samal ajal on hulgikaupmehed ahastuses, sest neil pole tagastatava kaubaga midagi peale hakata.

Tarkvaraettevõte Helmes ei kavatse oma tegevust Valgevenes päevapealt lõpetada, sest see oleks nende hinnangul pikaaegsete töötajate suhtes ebainimlik. Küll aga viiakse ettevõtte tegevus Valgevenest tasakesi välja, teatas ettevõtte juht Jaan Piilesaar.

Kui OG Elektra laos töötav Serhii Gavrilyuk 24. veebruari hommikul ärgates kuulis, et tema kodumaal on puhkenud sõda, oli tema esimene mõte pere koju tuua. Abikaasat tuli aga omajagu veenda. „Ta ei tahtnud ära sõita, vaevu suutsin talle aru pähe panna,“ meenutab Gavrilyuk.

Valitsuses käib arutelu, kuidas lihtsustada Ukrainast Eestisse põgenenud inimeste tööle registreerimist, otsus võiks sündida neljapäeval.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.