Salajased kirjavahetused: kuidas Swedbanki bossid muretsesid ja valetasid
2018. aasta suvel tundis Swedbankis rahapesuvastases osakonnas töötanud meesterahvas külma hirmuhigi, kui luges uudiseid Danske võimalikust trahvist Baltikumis toime pandud rikkumiste eest.
Rootsi prokuratuur esitas süüdistuse Swedbanki endisele juhile Birgitte Bonnesenile, teda süüdistatakse raskes pettuses või raskes turumanipulatsioonis, kirjutab Dagens Industri.
"Jah. Me ei leidnud midagi. Me vaatasime kõik kliendid üle, keda mainis meedia Danskega seoses ning ükski neist ei ole ega ole olnud Swedbanki kliendid. Mitte ükski neist."
Erakordne sissevaade näitab, kuidas Swedbank pigistas silma kinni, kui oligarhidega seotud ja sadu miljoneid eurosid päevas liigutanud kliendid palusid teha miskit, mis meenutas isegi töötajatele endile kangesti rahapesu.
Üheksa kuud Swedbanki juhtimisest eemal olnud Robert Kitt viitas, et tal oli keeruline panka juhtida, sest info ei liikunud alati nii hästi, kui pidanuks.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.