Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülevaade toetustest ja raha kaasamise võimalustest Eestis
Kevadiste uuringute kohaselt umbes 52% eestlastest unistab ettevõtlusega alustamisest. Suured muutused saavad alguse väikestest sammudest.
Üheks veidi riskivabamaks võimaluseks on katsetada alustuseks väikeettevõtjaks olemisega palgatöö kõrvalt, kirjutab 29. augustil Äripäeva tellijatele ilmunud eriväljaandes Alustava ettevõtja A ja O ettevõtlusportaali hakkanettevõtjaks.ee looja Sirle Truuts.
Kes meist ei oleks unistanud oma ettevõttest? Statistika näitab, et üha enam eestimaalastest on asunud oma unistusi ka täitma – Eestis asutatakse aastas keskmiselt üle 15 000 uue ettevõtte ning kokku toimetab meil hetkel üle 100 000 majanduslikult aktiivse äriühingu.
Paljud alustavad ettevõtted finantseerivad tegevust oma enda vahenditest ja reeglina panga poole ei pöördu. Kas kiiresti arenevas maailmas aeglasest stardist aga piisab? Mida teha selleks, et oma ärile hoogu juurde anda?
Kuni 29. juulini saavad Balti investorid veel märkida Leedu ühe suurima kinnisvaraarendaja KAITA Group ettevõtte KAITA LV LIVING SIA emiteeritud võlakirju. Kaheaastased võlakirjad pakuvad 10% aastast intressi ja minimaalne investeerimissumma on 1000 eurot.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.