Kessler: rahapesu eest peab rohkem trahvi saama

Kessler ütles, et kuigi Eesti ajakirjanduses on olnud rahapesu fookuses rohkem viimastel aastatel, siis järelevalve keskendus teemale juba 2013. ja 2014. aastal. Kessler meenutas, et tollal moodustas mitte-residentide osakaal Eesti panganduses 20 protsenti. „See oli küllalt kõrge, kuid võrdluseks, Lätis toona oli 60 protsenti. Seega, mõni lähiriik on olnud jutumärkides veel paremate numbritega,“ ütles Kessler.

Praeguseks on mitte-residentide osakaal Eesti turul langenud 7 protsendini. „Selle taga on olnud kõva töö finantsinspektsioonis ning koostöö pankadega. Mõnega on olnud koostöö parem, teistega vähem,“ ütles Kessler.

Ta tõdes, et mitte-residentide osakaal on vaid riskinäitaja. Täpsemalt kontrollib finantsinspektsioon pankade võimekust mõista mitte-residentidest klientide tausta ning mõista tehingute sisu. „Kui seda ei suudeta, tuleb nendest klientidest loobuda. Aga see kindlasti ei tähenda, et tahaksime mitte-residente ahistada,“ sõnas Kessler.

Kessler ütles, et kui pangad reegleid rikuvad, peavad nad saama trahvi, aga trahvimäärad peaksid seaduses tõusma. „See on heidutus pankuritele, et nad ei võtaks üleliigseid riske. Riskide realiseerumine puudutab meid kõiki,“ toonitas Kessler.

Ta lisas, et trahvimäärad on üks väheseid kitsaskohti, teised vajalikud muudatused on kas tehtud või tegemisel. Näiteks lõppes Kessleri sõnul ühe pilootprojekti esimene faas, mis analüüsib rahapesu probleemi ulatust kogu pangandusturu vaates. „Kaalume sellega ühel hetkel välja tulla. Üksikuid subjekte ei saa ma praegu ega tulevikus väga detailselt kommenteerida, kuid laiema pildi vaatlus on toimunud minevikus ja toimub ka praegu,“ kinnitas ta.

Kessler lisas, et trahvide pärast pole veel ükski pank maksejõuetuks muutunud, kuigi rahapesukaasustes on trahvitud suuri pankasid väga paljudes riikides. „Ma ei taha öelda, et see on panganduses igapäevane, aga seda juhtub,“ ütles Kessler.

Koos Kilvar Kessleriga oli Äripäeva raadio otse-stuudios riigikontrolör Janar Holm. Saadet, kus tuli jutuks ka võimukõnelused ja II pensionisamba reform, saab järele kuulata Äripäeva raadio kodulehel.