"Me suhtume sellesse teemasse väga tõsiselt ja see on ka põhjus, miks me oleme algatanud põhjalikud juurdlused," kommenteeris Danske nõukogu esimees Ole Andresen. "Oleme keskendunud tervikpildi saamisele ja on kõigi huvides, et järeldusi tehakse kinnitatud faktide, mitte kontekstist rebitud infokildude põhjal."
Andresen lisas, et Danske on raportite lõpetamise faasis, kuid juba praegu on selge, et mitteresidentide portfoolioga seotud probleemid olid suuremad, kui nad eeldasid.
Tulekul kaks panga enda raportit
Seni on arvatud, et 9 aasta jooksul liikus läbi Eesti filiaali kokku 3,9 miljardit kahtlast dollarit. Kuid suurinvestor ja Kremli kriitikuna tuntud Bill Browder ning Taani ajaleht Berlingske teatasid juulis, et summa võib olla suurem, umbes 8,3 miljardit dollarit. Toona tunnistas ka Danske, et lõplik summa võib olla "mõnevõrra suurem".
Viimased viis aastat Danske tegevjuht olnud Thomas Borgen vastutas 2009-2012 rahvusvahelise panganduse, sealhulgas ka Eesti filiaali eest. Nüüd on tekkinud küsimus, kas ta oli teadlik, kui suured summad Eesti filiaali kaudu liikusid ja mida ta tegi selle protsessi uurimiseks.
Promontory Financiali raport väidab, et pärast 2013. aastat hakkasid summad väiksemaks muutuma - eriti kiires tempos siis, kui asja vastu hakkas huvi tundma Eesti Finantsinspektsioon, kes leidis 2014. aastal, et pangas on rikutud suures mahus, raskelt ja süsteemselt rahapesuvastaseid reegleid. Kontrollorgan nõudis Danske Eesti filiaalilt mitteresidentide teenindamise piiramist.
Danske Bank peaks sel kuul avaldama kaks rahapesuskandaali teemalist raportit: üks kahtlaste tehingute detailide ja teine järelevalve kohta.