Töötus väheneb hooga

Töötuid oli II kvartalis hinnanguliselt 35 800 ja töötuse määr oli 5,1%, mis on viimase kümne aasta madalaim näitaja. Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga, mil töötute arv oli suhteliselt suur, oli nüüd töötuid 13 200 võrra vähem ja töötuse määr 1,9 protsendipunkti väiksem. Kuigi üldarv vähenes jõudsalt, siis väga pikaajaliste töötute arv mõnevõrra suurenes. Vähemalt 24 kuud tööd otsinuid oli 7600. Heitunute ehk nende arv, kes on kaotanud lootuse tööd leida, püsis muutumatu (5000). Eestlaste töötuse määr oli 4,3% ja mitte-eestlastel 6,7%.

Hõivatuid oli II kvartalis 666 600 ja tööhõive määr oli 68,2%, mis on 1,3 protsendipunkti suurem kui aasta tagasi samas kvartalis. Aastataguse ajaga võrreldes oli hõivatuid 13 100 rohkem, seda peamiselt osalise tööajaga hõivatute lisandumise tõttu. Osaajaga töötajaid oli hõivatutest 12,5% ja täisajaga töötajaid 87,5%. Vaeghõivatuid (osaajaga töötajaid, kes soovisid rohkem töötada) oli 8000. Palgatöötajate arv suurenes 7700 võrra ja üksikettevõtjate arv 5000 võrra. Tööturul aktiivseimas ehk 25-54-aastaste vanuserühmas oli tööga hõivatud 90,2% meestest ja 77,9% naistest.

Mitteaktiivseid (ei saa või ei soovi töötada) oli 274 400. Tööturult jäädi eemale endiselt peamiselt pensioniea (90 400), õpingute (64 200) ja haiguse või vigastuse (58 200) tõttu. Haiguse või vigastuse tõttu oli mitteaktiivseid natuke rohkem kui aasta tagasi, pensioniea või õpingute tõttu mitteaktiivsete arv püsis samal tasemel.

Tööjõus osalemise määr (kui suur osa tööealistest olid hõivatud või otsisid tööd) oli 71,9%, mis on vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem, mil oli viimase 20 aasta kõrgeim näitaja. Pea sama majandusliku aktiivsuse juures on olukord tööturul aastaga siiski mõneti muutunud, vähenenud on tööotsijate arv ja suurenenud tööga hõivatute arv. Majanduslikult aktiivseim elanikkond oli ootuspäraselt Põhja-Eestis. Tööealistest oli seal tööks võimelisi ja samal ajal ka tööst huvitatuid 77,1%, seejuures hõivatuid oli 74,6% ja töötuse määr oli 3,2%.