Tööturu aktiivsus ajaloolises tipus

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel kasvas töötajate arv II kvartalis 13 100 inimese ehk 2 protsendi võrra, ulatudes 666 600 inimeseni. Samal ajal vähenes töötus 5,1 protsendile. "Töötuse langus esimese kvartali 6,8 protsendilt tundub järsk, kuid selle peamiseks põhjuseks on kvartaalsete küsitlusandmete heitlikkus," kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste. "Samas töötukassa registreeritud töötuse määr vähenes 4,7 protsendile selle aasta esimese kvartali 5,1 protsendilt."

Eelmisel aastal kiirenenud majanduskasv ja ehitussektori jõuline areng on Lõhmuste sõnul suurendanud vajadust tööjõu järele, mis avaldus ka hõivatute arvu suurenemises 2 protsendi võrra. Sarnast arengut kinnitavad ka maksuameti maksulaekumiste andmed, mille kohaselt suurenes hõivatute arv 1,8 protsendi võrra - kasvu panustasid enim ehituse, info ja side ning haldus- ja abitegevuse tegevusala.

Suurim töötajate arvu langus oli avalikus halduses, kus töökohtade arv väheneb riigi efektiivsemaks muutmise ja kohalike omavalitsuste reformi tõttu, selgitas Lõhmuste.

Üha raskem leida töökäsi

Madala tööpuuduse ning väheneva tööealise rahvastiku tingimustes on ettevõtetel üha raskem leida uusi töökäsi. Arvestades, et tööjõus osalemine on juba ajaloolisel kõrgtasemel ning see ei ole aastatagusega võrreldes suurenenud, võib see arenguperiood, kui toodangu mahtu sai suurendada täiendavate töötajate abil, olla läbi saamas.

Ajutiselt võib tööjõupuudusele leevendust pakkuda välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid olulise leevenduse saamine eeldab senise migratsioonipoliitika ümbervaatamist.

Majanduse kindlustunde indikaatorid viitavad tööjõupuuduse probleemi jätkumisele, seda eriti ehituses, kuid vähemal määral ka tööstuses ja teeninduses, prognoosib Lõhmuste. Samas aeglustuv majanduskasv ning töötukassa andmetel viimases paaris kvartalis langenud vabade töökohtade arv annavad alust arvata, et hõive kasv võib lähemates kvartalites pidurduda, lisab ta.