- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,24%65 688,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,74
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,24%65 688,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti näeb võtit digimajanduse maksuküsimusele
Nii näeb välja tavaline maksustamisülesanne digitaalses majanduses, kirjeldas rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov intervjuus Äripäevale.
Eesti on seisukohal, et digimajanduses võiks piiriüleselt tegutsevate firmade maksustamise võtmeks olla virtuaalse püsiva tegevuskoha põhimõte. Maksustamise aluseks oleks firma majandustegevus konkreetse riigi turul, mitte tingimata enam füüsiline asukoht. „Milleks hoida kümne küünega kinni füüsilise asukoha reeglist äri puhul, mis pole algusest saadik mingit füüsilist vormi vajanud,“ viskas Jegorov õhku retooorilise küsimuse.
Kontseptsiooni pakkus välja OECD ning digimajanduse oma Euroopa Liidu eesistumise esiteemaks võtnud Eesti tahab idee „lendama“ saada. Neljapäeval korraldab rahandusministeerium Tallinnas rahvusvahelise maksukonverentsi, kus virtuaalse tegevuskoha põhimõte on üks keskseid aruteluteemasid. Nädala pärast on sama idee Euroopa Liidu rahandusministrite ees, kui nad saabuvad siia rahaliidu reformikavasid ning tolli- ja maksuteemasid arutama.
Esimene eelistus
„Virtuaalne püsiv tegevuskoht oleks meie esimene eelistus,“ rääkis Jegorov. Siis saaks suur osa praegu füüsilise kohalviibimise kohta kehtivaid reegleid toimima jääda. Kontseptsioon on kehtinud juba 150 aastat, reeglid on kõigile tuttavad ja neid osatakse rakendada.
Kui see mõte aga liikmesriikide toetust ei leia, on võimalikud muud lähenemised. Näiteks olukorras, kus keegi müüb reklaami Eesti turul, võiks kehtida kinnipeetav maks, mida oleks võimalik kasutada äriühingu tulumaksu katteks. Sellisel juhul tuleb aga mõelda ka juba sellele, kuidas see sobitub teiste maksulepingutega, et ei tekiks topeltmaksustamist, jne. Ehk lahendus oleks keerulisem.
Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire on öelnud, et Prantsusmaa ja Saksamaa tulevad välja oma ettepanekutega sellest, kuidas maksustada taolisi hiide nagu Facebook või Google ja üldse digimajanduse ettevõtteid. Jegorovi sõnul ei tea ta Prantsusmaa plaanide detaile, kuid sõnastatud eesmärk on kattuv Eesti eesmärgiga – firmad, mis tegutsevad mingi konkreetse riigi turul, peaksid maksma ka äriühingu tulumaksu. Ja see ei puuduta üksnes ettevõtteid Euroopa Liidus – Facebook, Google, AliExpress tegutsevad globaalselt.
Probleem on reeglites
„Küsimus pole selles, et firmad hoiaksid tahtlikult maksudest kõrvale. Probleem on selles, et rahvusvahelised reeglid ei paku nendele ärimudelitele lahendusi,“ ütles Jegorov.
Prantsusmaa on üritanud digimajanduse ettevõtteid maksustada kehtivate tavamajanduse reeglite järgi. Kuid Google’i äsjane kohtuvõit Prantsuse maksuameti üle näitas, et see ei ole lahendus.
Osa riike on üritanud probleemi lahendada sellega, et on kehtestanud digitaalse majanduse ettevõtetele eraldi maksu – näiteks Inglismaa. Kuid see riskib luua olukorra, kus Euroopa Liidus oleks jälle 28 eraldi maksu, mida siis tagantjärele tuleb ühitama hakata, et ettevõtete elu lihtsamaks teha. Kui riike huvitab maksutulu, siis ettevõtete huvi on lisaks bürokraatia vähendamisele ka see, et kõik ettevõtted konkureeriksid turul võrdsetel alustel. Kui digitaalse majanduse ärimudeliga toimiv konkurent on maksustamata, tekib ebaõiglase konkurentsi küsimus.
Hetkel kuum
Jegorovi sõnul on Eesti ettepanek võtta aluseks virtuaalne püsiv tegevuskoht leidnud teiste liikmesriikide poolt positiivset vastuvõttu. Riigid on huvitatud, sest antakse aru, et digimajandus on tulnud, et jääda. Sel puhul pole ülesse kerkinud ka suveräänsuse teemat. „Ilmselt on see seotud sellega, et Euroopa Liit võib ja peab tegutsema seal, kus on näha, et üksikute liikmesriikide tegutsemisest ei aita,“ ütles Jegorov. Mõne riigi hoiak on siiski skeptilisem.
Maksustamisteemadest on Eesti eesistumise ajal laual ka ettevõtete ühtse tulumaksubaasi (tuntud akronüümina CCCTB) eelnõu. See edeneb visalt. Jegorovi sõnul oleks mõeldav variant, et see CCCTB rakenduks esmalt digimajanduse ettevõtetele. Sest digimajandusega ei kannata oodata.
Lahenduste leidmisel tuleks Jegorovi arvates kaasata ka ettevõtteid endid – nii nagu istuti Eestis maha koos sõidujagamise teenust pakkuva Uberiga, et arutada, kuidas maksustamist korraldada.
Jegorovi sõnul tahab Eesti saavutada selle, et kui globaalselt ei suudeta digimajanduse jaoks mingis uues lähenemises kokku leppida, siis vähemalt teeks seda Euroopa Liidu riigid. Eesti järel Euroopa Liidu eesisujaks saavad Bulgaaria ja Austria on teemast huvitatud ja lubanud sellega edasi töötada.
Lisaks digimajanduse maksustamisele arutavad rahandusministrid Tallinnas ka tollikoostöö parandamist. Eelkõige tuleks jõuda niikaugele, et vajalik arvutitarkvara arendataks ühiselt, mitte igas liikmesriigis eraldi, rääkis Jegorov. See aitaks oluliselt kulusid kokku hoida ning välistaks taas olukorra, kus 28 eraldi süsteemi tuleb tagantjärele lõimima hakata. Igasugune kokkuhoid on seda aktuaalsem, et Euroopa Liidu eelarve suur netomaksja Suurbritannia on liidust lahkumas.
„Me ettepanek on, et ministrid lepiksid kokku, et sellist eraldi arendamist ei peaks olema,“ ütles Jegorov. „See oleks selge poliitiline otsus.“ Ja siis võiks kiiresti mõnd programmi piloteerida, et oleks näha, kas ja millist kasu see annaks. Aastast 2025 võiks neid süsteeme juba tsentraalselt arendada.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele