• 17.08.16, 16:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinna Sadam: viime raha sinna, kus intressi pole

Kui pank peaks küsima raha hoiustamise eest tasu, siis kanname raha sellesse panka, kus tasu ei küsita, kinnitas Tallinna Sadama finantsdirektor Marko Raid.
Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid.
  • Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid.
  • Foto: Andres Haabu / Äripäev
Negatiivsed intressid puudutavad Tallinna Sadamat, sest osa ettevõtte raha laekub SEB panka, kes teatas juriidiliste isikute arveldusarvel seisvale rahale tasude kehtestamisest. Kui SEB peaks negatiivsed intressid kehtestama, siis võtab Tallinna Sadam abinõud tarvitusele, lubas Raid: „Viime raha sinna, kus intressi pole.“
Raid lisask et SEB ei ole Tallinna Sadama põhipank ning üldiselt nad seal raha ei hoia. Samuti ei ole talle teadaolevalt Tallinna Sadamale veel negatiivset intressi rakendatud.
Sadama finantsdirektor ei pidanud võimalikuks, et nende ettevõte hakkaks tasude kehtestamise korral kontol seisvat raha viima kas võlakirjaturule või mõnesse muusse tootesse või isegi maksuametile ettemakseid tegema. „Täna on lihtne lahendus - kanname mõnda panka, kus negatiivseid intresse ei ole, kuniks on selliseid panku,“ kordas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tasub teada
Eesti Panga statistika näitab, et juuni lõpu seisuga oli vaid 3% kogu ettevõtete hoiuste mahust arveldusarvel. Rahaliselt teeb see 22 miljonit eurot.
SEB ja Danske Bank on kehtestanud negatiivsed intressid arveldusarvel olevale summale, mis jääb järele pärast miljonit eurot. Kui palju selliseid ettevõtteid on, keskpangal statistikat ei ole.  
Enne, kui hakata negatiivse intressi hirmus raha teisele kontole kandma, peab prognoosima, kui suur summa ja millistel tingimustel sealt ära näpistatakse, möönis Raid. Ühe lahendusena näeb ta ka arvelduskrediidi kasutamist.
Tallinna Sadama puhul, kui pangakontole tekib suurem summa, siis seda seal niisama ei hoita ega koguta - lõpuks läheb seda raha ikkagi kusagil vaja. Kui raha enam tasuta hoida ei saa, eks siis makstakse näiteks omanikule kiiremini dividend välja, pakkus Raid.
Tema hinnangul käib praegu negatiivsete intresside puhul jutt suhteliselt sümboolsetest summadest, nii et see ei pruugi panna ettevõtteid liigutama. "Raha liigutamisegagi ju kaasneb kulu. Tõuseks intressimäär protsendi või kahe peale, siis hakkaks vaatama, mida see tähendab," arutles ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.25, 09:22
Taastumise märke näitav tarbijakindlus toetab ka majanduse kasvu
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele