- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sester: me ei välista laenuvõtmise vajadust
Reedel avaldas Eurostat Euroopa Liidu riikide võlakoorma tasemed, kus Eesti riigivõlg, mis on ELi madalaim oma 9,6%-ga SKPst, vähenes tänavu esimeses kvartalis veelgi, samal ajal kui naaberriigid võtsid laene juurde.
Äripäev küsis rahandusminister Sven Sesterilt, miks Eesti sellist majanduspoliitikat ajab ning mida plaanitakse edasi teha – kas jätkata või siiski ka odavat raha Eestisse tuua? Milline riigivõla tase on Eestile ideaalne ja miks?
Puhkusel viibiv minister vastas e-kirja vahendusel, et Eesti riigieelarve peab seaduse järgi olema struktuurses tasakaalus või ülejäägis. "Sama põhimõte on fikseeritud ka koalitsioonileppes ja see reegel on meie eelarvepoliitika alus," selgitas Sester.
Rahandusministeerium ei välista Sesteri sõnul laenuvõtmise vajadust ja Eesti on valmis nominaalse eelarvepuudujäägi katteks laenu võtma. "Selleks on riigikassal avatud krediidiliinid, kuid praegu on meie reservid piisavad ja laenu võtmiseks pole vajadust," leidis ta.
Aasta jooksul on riigikassa tagasi maksnud Sesteri sõnul 17,4 miljonit eurot Euroopa Investeerimispangalt euroraha kaasfinantseerimiseks võetud laenust. See on ka põhjus, miks võlakoormus on vähenenud, kuna laene maksti tagasi ja uut laenu pole võetud.
"Eesti avalik sektor investeerib teiste riikidega võrreldes ka praegu suhteliselt palju, kui vaadata investeeringute osatähtsust sisemajanduse koguproduktis," märkis minister. "Avaliku sektori investeeringud kasvavad uue perioodi euroraha kasutusele võtmisega veelgi,“ lisas ta.
Seotud lood
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.
Enimloetud
2
Oleg Gross: kõval rallisõitjal on eeldus olla hea ärimees
5
“Ma olen nõukogu esimees, ma ei tea sellest mitte midagi.“
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Ma olen nõukogu esimees, ma ei tea sellest mitte midagi.“
Täiendatud kl 12:43 Merko börsiteatega
“Ma olen nõukogu esimees, ma ei tea sellest mitte midagi.“
Täiendatud kl 12:43 Merko börsiteatega
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
- PRO
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
“Ma olen nõukogu esimees, ma ei tea sellest mitte midagi.“
“Ma olen nõukogu esimees, ma ei tea sellest mitte midagi.“
Oleg Gross: kõval rallisõitjal on eeldus olla hea ärimees
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele
