Kolm peamist viga äppide arendamisel

Siiani pole päris selge, mis teeb ühe rakenduse kiirelt kuulsaks ja selle looja rikkaks. Peamiselt arvatakse, et edu tagab rakenduse uuenduslikkus, ilus disain, kasutajamugavus ning hea turundus. Paraku on aga ka küllalt näiteid, kus nende näitajate poolest kesine rakendus saavutab tohutut edu.

Olgu populaarse nutirakenduse müstilise edu tagamaa milline tahes, siis tüüpilised põhjused, miks rakenduste arendus ebaõnnestub, on järgmised:

1. Vähene eristumine – rakenduse looja ei julge eristuda. Riskide maandamiseks luuakse rakendus, mis on oma põhiolemuselt juba olemas. Toodetakse koopia, millele lisadakse mingi väike nüanss või huvitav funktsioon, lootuses, et uus rakendus on seeläbi veelgi parem ning kasutajad tormavad seda allalaadima. Kuid enamasti jääb saladuslik edufaktor leidmata ja loodud rakendus jääb ühena hallist massist virtuaalse poe riiulitele tolmu koguma.

2. Ei lahendata päriselu probleemi – kasutajad ootavad, et rakendused muudaks elu lihtsamaks ning töö efektiivsemaks. Kui rakenduse looja peamine eesmärk on kiirelt raha teenida, siis tõenäoliselt ei keskenduta kasutajate vajadustele vastamisele, vaid kavalatele ärimudelitele. 

3. „Täiuslik“ rakendus - rakenduse looja keskendub enda peas oleva „täiusliku“ nägemuse realiseerimisele, selle asemel, et testida valmivat toodet sihtrühmas. Arendus  hakkab venima, läheb kalliks, tehakse palju muudatusi ja parandusi detailides. Rakendusega ei tulda kiiresti turule, sest „see pole valmis“. Kurvaks lõpptulemuseks on toode, mis ei kõneta kedagi ja mida on keeruline kasutada.

Täispikka artiklit saate lugeda Äripäeva teemaveebist ITuudised.ee.

Indrek Vainu tuleb esinema 25. augustil toimuvale "ÄPP-konverentsile: äri on kolinud mobiili". Vaata kava ja osalejate nimekirja ning registreeru veel täna!