Kiire kasv tõmbas maksuameti tähelepanu

Tänavuses Äripäeva Gaselli TOPis 86. kohale kerkinud MB Inseneribüroo, mis kuulub Margus Allikule, kasvatas 2013. aastaks käibe 1,7 miljoni ja kasumi 240 000 euroni.

"Head objektid sattusid kätte," selgitas Allik 27. veebruaril ilmunud Äripäeva erilehele Gaselli TOP algatuseks, mis kasvu tagas. Loomulikult tuli tema sõnul ka ise aktiivne olla.

Kasvuga kaasnes aga ka negatiivne pool. "Maksuamet hakkas väga uurima, et miks meie käibekasv nii suur on. Käisin mitu korda maksuametis selgitusi andmas, see oli päris aeganõudev. Loomulikult polnud meil midagi valesti tehtud, kuid maksuameti huvi meie vastu oli suur," meenutas Allik.

Odav hind olulisim argument

Ettevõtte portfellis on Eesti esimese ja ainsa täismõõtmetes jalgpalli sisehalli projekteerimine, konstruktsioonid ja ehituse peatöövõtt. Kusjuures 2013. aastal valminud jalgpallihalli töö võideti Soome suurima viilhallide ehitaja ees, kelle kogemustepagasis on tuhatkonna viilhalli rajamine.

Margus Allik nentis, et siin rääkis nende kasuks muu hulgas asjaolu, mis Eesti ehitusturul aastaid jutuks olnud: võidab see, kes pakub odavamat hinda. Kuid rolli mängis ka see, et MG Inseneribüroo on Eesti üks vähestest viilhallide tegijatest, seega oli neil ette näidata ka häid soovitusi.

Paraku head soovitused siiski tööd ei garanteeri. Margus Allik selgitas, et ühest küljest on tellijaga läbi rääkides küll ka soovitused olulised, kuid teisalt tuleb mängu pragmaatiline majanduslik arvestus. "Kui tundmatum tegija pakub palju odavamat hinda, siis 50% tõenäosusega valib tellija odavama ning kallima pakkuja head referentsid ei huvita enam kedagi," nentis Allik.

Lisaks Eesti turul tegutsemisele kiikab MG Inseneribüroo ka piiri taha. "Oleme pakkumisi teinud, aga seni pole veel õnneks läinud," pidi Allik tunnistama. Kuid lootust on, sest näiteks Norrasse tahetakse rajada samasugust jalgpallihalli nagu Lillekülas ning töö saamisel annab sellise objekti olemasolu MG Inseneribüroo töödepagasis kindlasti plusspunkte. Kuid Norra turule pole Eesti ehitajatel loomulikult end kerge sisse süüa, sest nende jaoks oleme me endiselt üsna tundmatud idaeurooplased.