Eesti poeketid ning seega ka tarbijad eelistavad siiani tavalisi kilekotte, mitte biolagunevaid. Kilekottide edasimüüjate väitel on nn ökokottide loodussäästlikkus hoopis müüt.

- Tavalised kilekotid on biolagunevatest kaks-kolm korda odavamad.
- Foto: Andres Haabu
Maailmas võetakse igas minutis kasutusele umbes miljon uut kilekotti. Eestlased aga ostavad statistika kohaselt aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse paraku vaid väike osa.
Kiletoodete tootja AS Dagöplast tootmisjuht Ivo Aksli sõnab, et tootmismaht on neil viimastel aastatel kasvanud. Firma otse kaubandusettevõtetele ei müü, tehingud käivad hulgimüüjate kaudu. Aksli tunnistab, et neilt ostetakse nii-öelda tavapäraseid polüetüleenist kilekotte. „Teeme ka biolagunevaid, aga Eestis ei taha neid keegi turustada, sest pole ostjaid. Tooraine kalliduse tõttu on need kaks-kolm korda kallimad kui tavalised kilekotid,“ selgitab ta.
Loe
Äripäeva teemaveebist Kaubandus.ee, mis karuteene biolagunevad kotid loodusele teevad, mis vahe on erinevate kaupluste kilekottidel?
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogu kiitis 68 poolthäälega heaks valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse (358 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle nn kilekottide kasutamist piirav direktiiv.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.