Soome president Sauli Niinistö pühendas suurema osa oma uusaastakõnest julgeolekuküsimustele, nentides, et muutunud ohuolukorras, kus Euroopas Ukrainas käib sõda, tuleb Soomel usutava kaitsevõime säilitamiseks oluliselt suurendada riigikaitsekulutusi.

- Soome president Sauli Niinistö
- Foto: Eiko Kink
„Ilma märkimisväärse lisapanuseta ei ole see võimalik,“ ütles Niinistö.
Soome on neid väheseid Euroopa riike, mis ei välistanud sõjalise rünnaku ohtu ka peale külma sõja lõppu ning jätkas panustamist riigi kaitsevõimesse. Oluline turvalisuse alustala on kuulumine Euroopa Liitu. Ning sammhaaval edeneb kaitsekoostöö Rootsiga. Lõppenud aastal viisid mõlemad riigid uuele tasemele ka koostöö NATOga.
„Ütlematagi on selge, et kui me seda soovime, on meil alati võimalus taotleda liikmeks saamist,“ ütles Niinistö NATOga liitumise väljavaatest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Soome mõistab hukka Krimmi annekteerimise, Venemaa tegevuse Ida-Ukrainas ning katsed piirata riikide enesemääramisõigust, ütles Niinistö. Kuid Soome peab oluliseks ja püüab kaasa aidata konfliktile rahumeelse lahenduse leidmisele.
Venemaa on Soome naaber. Kuid „Venemaa teab hästi, et Soome on ja jääb osaks läänest,“ rõhutas Niinistö.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ajalehe Helsingin Sanomat tellitud küsitlusest selgub, et 90% soomlaste hinnangul saab president Sauli Niinistö oma tööga hästi või isegi suurepäraselt hakkama.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.