Niinimetatud Donetski rahvavabariigi isehakanud peaminister Aleksandr Zahartšenko teatas Vene meediale antud intervjuus, et separatistide poolel võitleb hulk vabatahtlikke Venemaalt.
"Me pole kunagi kellegi eest varjanud, et meie keskel on palju venemaalasi, nende abita oleks meil täna siin väga raske võidelda," vahendas lenta.ru separatistide juhi sõnu.
"Venemaa vabatahtlike seas on palju endisi kaadrisõjaväelasi, nemad võitlevad koos meiega, nad saavad aru, et see on nende kohus," jätkas Zahartšenko. "Enamgi veel, ütlen otsekoheselt, et meiega koos võitleb ka palju tegevsõjaväelasi, kes on siin oma puhkuse arvelt. Nad eelistavad võitlust puhkusele rannal," lisas ta.
Zahartšenko täpsustas, et Venemaa vabatahtlikke on nende hulgas kolm-neli tuhat. "Paljud on juba koju naasnud, aga suurem osa on veel siin. Kahjuks on nende seas ka hukkunuid," ütles isehakanud peaminister.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kiievis ja Läänes korrutatakse Venemaa sõjalisest sekkumisest, et kuidagigi õigustada neid massilisi kahjusid, mida Ukraina armee kannab juba mitmendat kuud," rääkis Zahartšenko, lisades, et Moskva ei osuta separatistidele sõjalist abi.
26. augustil teatas isehakanud juht, et nn Donetski rahvavabariik ei näe Ukraina võimudega läbirääkimistel mõtet.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vene börsid on tänast päeva alustanud langusega, kuna Ida-Ukraina piiril on taas suurenenud sõjalised pinged.
USA välisministeeriumi teatel on Venemaa saatnud uued tanki- ja soomukikolonnid Ukraina territooriumile ning Donetski ja Luganski oblastis on käimas Venemaa-juhitav vastupealetung.
Venemaa presidendi Vladimir Putini üleskutse separatistidele on Ukraina rahvusliku julgeoleku- ja kaitsekomitee sõnul kindel tõend idanaabri osalusest sõjakonfliktis.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.