Swedbank:Vene embargo mõju pole suur

Väliskaubanduse statistikat kommenteerides märkis Mertsina, et kuigi kaupade eksport juunis kasvas aastases võrdluses ligikaudu 1% võrra, tuleb arvestada, et kuude lõikes on tegemist üsna volatiilse käitumisega ning näiteks selle aasta esimesel poolaastal on kaupade eksport vähenenud juba üle 6% (ilma eelmise aasta jaanuaris toimunud laevade tehingust tingitud kõrgema võrdlusbaasita oli vähenemine 4%).

"Juunikuu kaupade eksport küll kasvas, kuid seda mõjutas oluliselt kütuse reekspordi suurenemine, mis panustab meie majanduskasvu tagasihoidlikult, peamiselt läbi transporditeenuse," ütles Mertsina. 

Re-eksporditavatest toodetest oli suhteliselt suure osakaaluga veel mehaaniliste seadmete (peamiselt ehitusmasinad) väljaveo kasv. Samas pidurdas ekspordi kasvu kõige enam juveelide ja keemiatoodete väljaveo tugev langus. Mõlemate kaubagruppide eksport on vähenenud kogu selle aasta jooksul. Näiteks keemiatööstustoodete eksport ligikaudu 30%, juveeltoodetel aga isegi 42%. Juveeltoodete tugeva väljaveo languse taga on osaliselt eelmise aasta käibemaksupettustest turu korrastumine. "Siin tuleb aga arvestada, et tegemist ei ole Eesti päritolu toodanguga," rõhutas Mertsina. "Keemiatoodete väljaveo languse taga on ühe suure ettevõtte sulgemine eelmisel aastal ning tootmise seisak. Kokkuvõttes on Eestis toodetud kaupade ekspordi tegelik muutus mõnevõrra erinev, kui väliskaubandusstatistika, mis sisaldab ka re-eksporti, näitab. Näiteks vähenes juunis töötleva tööstuse eksport aastases võrdluses ligikaudu 2%."

Lisaks kütustele ja mehaanilistele seadmetele, panustasid ekspordi kasvu tugevasti veel puittooted, elektroonika ja mööbel (mis on peamiselt Eestis toodetud).

Riikide lõikes vähenes juunis eksport kõige enam Venemaale (aastases võrdluses -14%), peamiselt põllumajandussaaduste, toidukaupade ja tekstiilitoodete väljaveo vähenemise tõttu. Kui käesoleva aasta esimesel kvartalil kasvas eksport Venemaale 4%, siis teisel kvartalil on see vähenenud 14%.

Venemaa sanktsioonide mõju. Eile Venemaa poolt kehtestatud sisseveoembargo erinevatele põllumajandussaadustele ja toiduainetele moodustavad Eesti vastavate kaubagruppide ekspordist kokku ligikaudu 16%, kuid kogu Eesti kaupade ekspordist veidi alla protsendi, ütles Mertsina.

"Kuigi makropildis ei ole embargo mõju väga suur, on see kahtlemata väga kahjulik vastavate kaupade ekspordist sõltuvatele ettevõtetele. Venemaa poolt ELi ja USA sanktsioonidele vastulöögi andmine, ja seda esmajärjekorras valitud põllumajandussaadustele ja toiduainetele, oli tegelikult ette näha. Tõenäoliselt aga Venemaa nende sanktsioonidega ei piirdu. Sellega tuleks ettevõtjatel kindlasti arvestada," rõhutas Swedbanki peaökonomist.

Samas mõistab Mertsina sõnul Venemaa ka ise, ja Medvedjev on seda välja öelnud, et nendes sanktsioonides midagi kasulikku ei ole. Mitmete toiduainete nõudlus ületab Venemaal toodetut, mistõttu peavad meie idanaabrid importima üle 40% vajalikest toiduainetest. Kõige enam mõjutab embargo Venemaal mitmete liha- ja piimatoodete kättesaadavust. Sisseveoembargo tõstab Venemaal toiduainete hindasid ning lisab hoogu niigi juba kiirenevale inflatsioonile. See võib aga sundida keskpanka taas intressimäärasid kergitama, mis omakorda mõjub kahjulikult investeeringutele. EL-s ning tõenäoliselt ka Eestis võib embargo toiduainete hindasid aga lähiajal allapoole viia ning hinnakasvu taastumist edasi lükata.

"Kui vaadata teisi meie lähiturgusid, siis on paremad väljavaated vaid Rootsil ja Saksamaal (kuigi konflikt Venemaaga on muutnud ka Saksamaa ettevõtjad ebakindlamaks)," ütles Mertsina. "Soome majandus küll tasapisi kosub, kuid sealne sisenõudlus on veel mõnda aega väga nõrk. Kuigi Läti ja Leedu majandus on tasapisi nõrgenenud, jääb kasv nii sellel kui järgmisel aastal mõõdukaks. Samas on Leedu majanduse (nii tööstuse kui tarbijate) kindlustunne, peamiselt Venemaa konflikti mõjul, viimastel kuudel oluliselt halvenenud."