Kaubandussõda saab jätku

"Tõenäoliselt ei jää see samm selles kaubandussõjas viimaseks ja saame veel näha täiendavaid meetmeid nii ühelt kui ka teiselt poolt," ütles Arumäe. 

Järgneb Arumäe nädalakommentaar.

Sektori valik on ajendatud asjaolust, et toiduained on peamine kaup, mida lääneriigid Venemaale ekspordivad ning vastupidist kaubavahetust eriti ei toimu, teisalt võib Venemaa üritada sellega tekitada motivatsiooni kodumaist toiduainetootmist suurendada. Eesti jaoks on tegemist samuti sektoriga, kus netobilanss Venemaaga on Eesti jaoks positiivseim.

Eesti jaoks on toiduainete tootmine suurima mõjuga sektor, mis puudutab eestimaist tootmist. Eestist eksporditavatest toiduainetest 30% on suunatud Venemaale. Järelikult oleks Vene turu ärakukkumise otsene mõju ligi 0,3% SKP-st, kui uusi turge leida ei suudeta. Uute turgude leidmine lähipiirkonnast on raskendatud, kuna ka ülejäänud Euroopa tegeleb täpselt sama probleemiga, otsides ülejäävale toodangule uusi turge. Seega lisanduvad otsestele mõjudele majandusele kaudsed mõjud, mis tulenevad tagasilöökidest Euroopas. Seda eriti Eesti lähinaabrite Läti, Leedu ja Soome osas. Tulemuseks on oodata pikaajalisi ümberkorraldusi maailma toiduainetekaubanduses.

Kuni juunikuuni on ekspordi osas püsinud suhteline stabiilsus, mida oli näha ka juba tööstustoodangu numbritest.

Esimese poolaasta jooksul oli ekspordimaht keskmiselt 6% alla eelmise aasta taset. Juunis oli eksport 1% üle eelmise aasta taseme, kuid kasvunumbrite paranemise põhjuseks pole mitte selle aasta paranenud eksport, vaid eelmise aasta teise poole madaltaseme juurde jõudmine.

Selle aasta jooksul on ekspordimahud liikunud külgsuunaliselt peaaegu kõikides kaubagruppides. Vaid tekstiili osas on trend olnud kergelt langev ja mehaaniliste masinate osas kergelt tõusev. Kõikide kaupade osas kokku on trend samuti külgsuunaline.

Mida oodata teisel poolaastal ekspordi osas? Positiivse stsenaariumi korral jääb ekspordimaht samale tasemele püsima. Tõenäolisem stsenaarium on aga see, et ekspordimahud langevad Vene-Ukraina kriisi ja sanktsioonide tõttu. Ekspordimahu langus puudutab alates augustist otseselt toiduainete sektorit ja põllumajandustootjaid. Aga ka muude Vene turuga seotud sektorite osas püsib oht ekspordi vähenemiseks, sealhulgas masinad ja seadmed, jalatsid, tekstiil, nahktooted ja keemiatooted.

Vene kriis hakkab end üsna pea ilmutama ka tarbijahindades. Alates augustist, hiljemalt septembrist, võib oodata toiduainehindades täiendavat hinnalangust, mis võib olla päris märgatav. Toiduainete hinnad maailmaturul on juba olnud languses viimased neli kuud, mis on Eesti tarbijahinnaindeksi teist kuud järjest deflatsiooni viinud.

Teisalt võivad deflatsioonile vastukaaluks hakata tõusma energiahinnad maailmaturul, seda samuti seoses Vene sündmustega, aga ka Iraagi sündmuste tõttu.

Autor: 1321-aripaev