EL laiendas sanktsioone Venemaa vastu

Valitsusjuhid otsustasid, et lisaks üksikisikutele saab nüüdsest sanktsioone rakendada ka äriüksuste vastu, mis materiaalselt või rahaliselt toetavad tegevusi, mis õõnestavad Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja iseseisvust. Peaminister Taavi Rõivas märkis Ülemkogu järel otsust kommenteerides, et olulise täiendusena lisandus võimalus sanktsioneerida ka isikuid, kes mõjutavad otsustuste protsessi, mitte ei ole vahetult seotud annekteerimise või sõjategevusega. "See sunnib ehk ümber mõtlema," ütles ta.

Konkreetseid nimesid praegu veel ei nimetatud - nimekiri pannakse kokku juuli lõpuks.

Veel otsustati, et Euroopa Investeerimispank lõpetab uute projektide rahastamise Venemaal ning et ELi liikmesriigid koordineerivad oma tegevust, et peatada ka EBRD uued investeeringud.

Samuti vaadatakse üle ELi ja Venemaa koostööprogrammid ning otsustatakse igal juhul eraldi nende peatamine või jätkamine. Kindlasti jätkatakse kodanikuühiskonna projektide toetamist.

Kolmapäeval laiendas sanktsioone Venemaa vastu ka USA, mis läks oma otsustes kaugemale kui Euroopa Liidu riigid.

"Euroopa Liit taotleb konsensust," ütles Rõivas. Selles olid 28 riiki ühel meelel, et juuni lõpus toimunud Ülemkogul Venemaale seatud tingimusi pingete leevendamiseks Ukrainas ei ole täidetud. "Nii ei jäänud teist valikut," ütles Rõivas.

Rõivas möönis, et tegemist ei ole veel niinimetatud kolmanda etapi sanktsioonidega, mis oleksid sihitud konkreetsete majandusvaldkondade vastu. Küll aga kordasid valitsusjuhid valmisolekut vajadusel uuesti koguneda, et karmimaid santsioone arutada. Need on ette on valmistatud ja nende jõustamine saaks toimuda pikema viivituseta.